Peaaegu täiuslik nädalavahetus

Mida on tarvis täiuslikuks nädalavahetuseks? Head ilma, võimalust tegeleda oma pere ja hobidega ning sekka pisut meelepärast tööd. Ära kuluvad ka head uudised! Kõik see oli möödunud nädalavahetuses olemas.

Laupäeva hommik leidis mind juba varakult Seidlast, kus toimus järjekordne vanavara laat. Iseenesest väga lahe üritus, kui ma vaid saaksin kuidagi üle tundest, et suurem osa neid kalleid asju on välja petetud võileivahinna eest vanainimestelt ja muidu lihtsameelsetelt või siis lausa rumalatelt inimestelt. Õnneks on samavõrra ka neid, kes neidsamu vanu asju jällegi vajavad. Ise soetasin laadalt: Matile tinasõdurid (10 tk hinnaga 20 kr/tk) ja ühe raamatu, midagi Maarjale ja endale sajakroonise nõukaaegse nahast portfelli. Hoidsin madalat profiili.

Kodus andsin alla Matile ja tegin talle lõpuks ära lubatud mänguasja, Teises maailmasõjas kasutusel olnud Saksamaa püstolkuulipilduja MP-40. See käis lihtsalt. Vaja läks: sobivat pilti, mille pealt püss maha joonistada, tükikest puitlaastplaati, harilikku pliiatsit, tikksaagi ja ketaslihvijat. Pildi sain internetist, ülejäänud kraam oli olemas. Tulemuseks Mati lemmikmänguasi, mis näeb välja nagu alloleval fotol. Püssile lisas kaalu ka Liivo õe Jaune poolt Matile saadetud sõjaväe näovärvide komplekt.

Päeva mahtus natuke peesitamist aias, õige pisut tinasõduritega mängimist, paar ujumiskäiku Väinjärvele ja niitmine. Viimane osutus keskpäeval kuumuse tõttu tohutuks piinaks, mistõttu jätkasin siis kui päike oli madalamale vajunud ja oma teravuse kaotanud. Käisime lastega külas ka aita pesa teinud suitsupääsukestel, kelle pojad on peatselt valmis oma praeguse kodu hülgama. Mõtlesin, et küll võivad suitsupääsukesed olla pinnuks silmas teisel kostilisel, tuhkrul, kes neid igapäevaselt taluma peab aga kuidagi kätte ei saa.

Laupäeval teetöid ei toimunud, küll töötas kopp pühapäeval ning silus ära tee kuni Kördini. Teha on jäänud veel pisut: vaja on vedada teele peale purukruus, see tasandada ja kinni suruda, kaevata kraav koos pinnase äraveoga ning lõppviimistlus. Praegu näeb tee küll “kompu” välja. Allolev fotoseeria on tehtud pühapäeva õhtul.

Pühapäeval otsustasime käia ära oma iga-aastasel Altja tuuril. Ka seekord algas see kiikumisega, millele järgnes ujumaskäik Titekivi juures ja lõunasöök Altja kõrtsis. Uuem traditsioon on veeta pärast Altjat mõni tund Pedassaare neeme rannas kuid ka see sai tehtud. Ilm oli imeline ja pakkus kõiki rannarõõme kogu perele. Veenduge ise.

Õhtul, kui mina tegin tiiru Vardja teel ning vahetasin teel mõtteid kahe kalamehega, kellest üks tuli ja teine läks jõe äärde, valmistas Maarja ette maitsva salati ja pani grilli hakkama. Õhtustasime väljas. Vorste oodates mõtles Mati ajaviiteks välja mängu, kus tuli laualt üles leida alkoholivaba õlu kork. Pildil otsib Mati korki mida ta ei leidnudki. Neile, kellele see sama raske võib olla, tähistasin korgi asukoha punase ringi ja noolega. :) PS! Laterna moodi asjandus foto paremas servas on sääsepeleti, mida saab osta näiteks Timeksi kauplusest Paides ja mis töötab küllaltki tõhusalt.

Magustoiduks tegi Maarja vahukoorega kohupiima kuhu oleksid peale pidanud minema maasikad. Et peenramaal neid soovitud koguses ei olnud, seadsime Matiga sammud metsa. Olime poole tunni pärast tagasi, saagiks pool liitrit marju ja Matil veel emmele lilled. Nädalavahetuse lõpetas kohupiim metsmaasikatega.

Vot selline vahva, peaaegu täiuslik nädalavahetus oli Nahkanuia perel. Oli ilma, võimalust olla perega, käia ujumas, võtta päikest, unustamata sealjuures ära olulisi kohustusi. Sel nädalal saab olulisemaks sündmuseks Vardja teele purukruusa vedu. Loodame, et nädala lõpus saame tähistada tee valmimist.