Tulin arvutiga õue, nautima imeilusat suveõhtut. Jalgpall mind ei köida, pigem lasen ennast sääskedel süüa.
Lisaks sellele, et täna oli imeilus suvepäev, muu hulgas ka päev, kus Mati õppis sisuliselt ujuma, lõppesid täna ka suuremat sorti rekonstrueerimistööd Vardja teel. Tee on nüüd põhimõtteliselt valmis, nii halvasti või hästi kui me koos oskasime seda meile antud eelarve piires teha. Ideaalist on olukord kaugel, kuid mitte sedavõrd kui praegune tee erineb sellest lõputust mudaaugust, mida võis veel käesoleval kevadel käia imetlemas. Ja kui me räägime matkarajast, siis paremat annab otsida!
Veel eile lendas Rõhu ja Nahkanuia sissesõiduteel kilode viisi tolmu, mida keerutasid üles teele purukruusa vedav Volvo ja järelkäruga traktor. Kui mina perega seitsme paiku õhtul Pedassaarest koju jõudsin, toimetas teel ka höövel, mis seda laiali ajas. Höövel oleks pidanud tee ära siluma kuni Vardja lagendikuni aga see ei õnnestunud, sest nüüdseks juba paari päeva tagune vihm muutis korra tasandatud tee nii pehmaks, et 20-tonnine masin sellest lihtsalt läbi vajus. Klassika! Ja üldsegi mitte naljakas. Seetõttu piirdus höövel tee silumisega kuni metsani ja sadakond meetrit sissepoole. Samuti metsapiirini sai purukruusa vedada Volvo. Sealt edasi sõltus kõik juba Künnapuu Erist ja tema traktorist.
Höövli sõit Nahkanuiale polnud siiski asjata. Tee sai höövli terast 2% kalde ja muutus tundmatuseni. Jäi üle ainult loota, et kopamees Tõnu suudab järgmisel päeval ehk siis täna teha midagi samaväärset.
Tänane päev algas vara viimaste purukruusakoormate pealeveoga. Siis läks kopp metsa ja hakkas teed siludes Vardja poolt tagasi liikuma. Kuigi purukruusa sai planeeritust 100 tonni rohkem peale veetud, tõotasid veo käigus kuivamata metsateel tekkinud rööpad raskusi. Tänu neile rööbastele jäi kohati täide läbi kumama. Hea oli siiski see, et rööbaste põhjas võis tunda tehtud töö tulemusi ehk siis sinna veetud jämedat kruusa, mis ei lasknud teel täiesti läbi vajuda. Just see annab alust arvata, et kui nüüd teele anda 1) kuivamisaega ning 2) olla väga hoolikas seal liikuvate sõidukitega, võib tulemus pikemaks ajaks püsima jääda.
Tegelikult tegime plaane edasi. Et tee saaks õhku, tuleb looduskaitseala vastaspoolele jäävat metsaserva siiski paari meetri ulatuses tagasi võtta. See mis sai tehtud projekti alguses, õhu liikumist ega päikese ligipääsu siiski ei taga. Lisaks sai juba ühe omanikuga kokku lepitud, et kui saame vajalikud load, langetame tee ääres pisut lepikut, tagades nii tee ühenduse sealsamas kõrval oleva väikese lagendikuga. Sellisel juhul oleks vähemalt teoreetiline võimalus, et tuul hakkab veel ühe osa tee pealt läbi käima. Sama plaan on ühe eespool oleva väikese lepatukaga, mille kadumine aitaks tulevikus kokku hoida tuhandeid kroone tee hoolduseks kuluvat hooldusraha. Neid asju ma homme hommikul püüangi ajada.
Homme toimub ka tee lõppviimistlus, mille käigus korjame ära suuremad teeserva vajunud kivid ja vajadusel käime rehadega üle suuremad kühmud, kaevame lahti vee äravooluks mõeldud väiksemad, kopa poolt rajatud süvendid. Õhtuks peaks tee olema valmis ametlikuks ülevaatuseks. Loodan, et ka see saab toimuma käesoleva nädala jooksul.
Muidu näeb tee väga hea välja, jalgsi on sellel liikuda lausa lust.
Vardja tee rekonstrueerimist matkarajaks rahastab:
