Eile ja täna olid meil külalised. Sõber Arvo oma perega tuli Nahkanuiale lausa kaheks päevaks. Et naistel ja pisiperel oleks toas piisavalt ruumi, kolisid mehed ja vanemad põngerjad magama välja telkidesse. Arvo enda ja mina oma telki. Kuigi uni oli magus, ärkasin hommikul valju linnulaulu peale. Lauljaks meie kohale saare võrasse ennast sättinud peoleo. Oleme neid kauneid ja minu arvates pelglikke (kui mitte haruldasi) linde ennemgi kuulnud aga sel aastal on nad kohati lausa meie õuele kolinud ja teevad siin rästastele tuule alla nii mis kohiseb.
Peoleo laul ja kräunumine ajasid mind telgist välja. Kell oli küll 5 aga aeg paras üheks vähemaks mutijahiks. Tampisin öö jooksul mulla ja murumätta sisse tehtud käigud kinni ja jäin ootele. Detailidesse laskumata kujunes lõppskooriks 2:0 minu kasuks ja muttide kahjuks ehk siis veel kaks mutti jättis oma elu “vales” kohas enda eluaseme ja jahimaa sisseseadmise tõttu.
Ilusate suveilmade tõttu einestasime praktiliselt kõigil kordadel õues. Ei tea kas kuiva tõttu aga parme meil praktiliselt enam pole. Või “pole” võrreldes veel nädal tagasi toimunuga. Eile õhtul istusime ja nautisime õhtuvaikust lausa südaööni. Ka hommikukohvi hommikus päikese käes venis planeeritust pikemaks. Samas tekkis veendumus, et selliseid rahulikke hommikusööke kasvõi perega oleks rohkem tarvis. Nii mõnus oli juttu ajada teadmisega, et tormata pole vaja kuhugi!
Täna päeval kasutasin ära ka ammuse kokkuleppe Allan Praatsiga ja käisin sõber Sven Ennolt laenatud korraliku peegelkaamerga Koerut kirikutornist pildistamas. Mõnes mõttes pidin pettuma, sest kogu Koeru on kirikutornist vaadates mattunud rohelusse ja hooneid pole sisuliselt näha. Ilmselt tuleb käiku korrata sügisel, kui lehed on langenud. Täna paistab hästi silma ainult meie lemmikkauplus “Konsum”.
Kahjuks pole mul vaatamata heale Nikon peegelkaamerale head pildimaterjali pakkuda. Sorteerin veel olemasolevad kaustad läbi ja kui leian, panen üles. Seniks head ööd!