Tegin murettekitava avastuse! Mõned päevad tagasi juhtusin väljas toimetades muuhulgas piiluma imbsüsteemi õhutustorudesse. Silmad ja aju fikseerisid olukorra aga sinnapaika see jäi. Alles täna jõudis mulle pärale seos nähtu ja selle tagajärgede vahel. Lähtudes ühendatud anumate printsiibist tähendab õhutustorudes maapinnaga ühes tasapinnas läikiv vesi seda, et minu kolmekandine, maapinnast oluliselt madalamal paiknev paak on põhjavett triiki täis. Sest vesi ei voola ju sealt enam mitte välja, vaid tagasi sisse! Põhjalikum kontroll kinnitas seda.
Kui mul mõni aeg tagasi oli veel lootus, et põjavee tase alaneb ja kogu süsteem hakkab korralikult tööle, kadus see nüüd täiesti. Ei oska isegi ette kujutada millal kogu see “taevamanna” rappa ära jookseb. Praegust tempot arvestades kulub selleks kuivades tingimustes nädalaid. Tuleb kutsuda jälle fekaaliauto aga see on kogu selle asja juures kõige väiksem mure, ja kulu. Imbväljak tuleb tõsta kõrgemale!
Jah, imbväljak tuleb tõsta maapinnast kõrgemale ja paigaldada pumbaga vahekaev, et see paagi sisu vajalikule kõrgusele tõstaks. Muidugi on selleks vaja raha. Raha, et osta killustikku, uued torud, pump, vedada elektrikaabel, palgata mehed ning traktor, teha haljastus. Hinnanguliselt 10 000 – 20 000 krooni! Pigem siiski viimane summa. Ja ka see ei ole tegelikult selle asja juures kõige häirivam.
Häirib see, et me ju tahtsime teha oma elamise sellise, mis muust maailmast minimaalselt sõltuks ning oleks ka keskkonnasõbralik. Imbväljak sobis meie missiooniga suurepäraselt. Ideaalis oleks see võimaldanud mureta kasutamist umbes aastase “hooldusvälbaga” ehk siis fekaalipaagi külastusega. Ja ei mingit elektrikulu! Mis kasu on toimivast imbväljakust kui selle potensiaali realiseerimiseks on vajalik vool (pump mis vee õigele kõrgusele tõstaks)? Ehhh …
Öeldakse, et kui “mägi ei tule Muhamedi juurde, läheb Muhamed mäe juurde”. Eks selle väljakuga on sama lugu. Vaevalt, et põhjavesi otsustab minu maja ümber loodusseaduste vastu käituda ning mujale koguneda. Et see nii ei juhtu, pean lahenduse leidma mina. Nõukogude rahvas tõotas panna jõgesid teistpidi voolama, asi siis mul see sirts põhjavett kraavidesse sängitada ja ära juhtida? Aga esialgu kannatust, äkki ikkagi toimub ime ja süsteem hakkab kõigi eelduste vastaselt tööle.
Pärast karmi reaalsuse maksahaaki võtsin vaevaks vaadata ka keldrisse (jah, sellesse keldrisse, mis sai puhastatud ja kuhu sai pandud uus põrand ning ukselengid). Mulle oli ju varasemast ajast teada Toivo ütlus, et sinna tulevat sügiseseti vesi sisse. Kilenurka üles tõstes ei jäänud mingisugust kahtlust, et need prohvetlikud sõnad võiksid valed olla. Põrandal oli nii umbes 30 sentimeetrit vedelat ainet ja ma ei suutnud uskuda, et sinna mujalt kui maapinnast saanud oli! Et mitte masenduses end kohe sinnasamasse uputada, lohutasin ennast asjaoluga, et ma sinna kartuleid ja muid aiasaadusi ei jõudnud ladustada! Jäi vähemalt see kahju saamata. :)
5 kommentaari
Kuradi kurat!
Tore on Sind jälle näha Hundi ulg! Ja palju tänu sügavamõttelise kommentaari eest siin ja heade sõnade-soovituste eest teiste postituste juures! :)
Päris karm värk. Nii peaks ju varsti hakkama roojavesi tuppa tungima, kui sellel kuskile minna ei ole. Ja sibiauto tellimine on ka suht lühiajalise mõjuga, kuna põhjavesi vajub ju kohe uuesti kaevu. Tuleb loota, et vihm järele jääb ja seda vist lubatakse ka umbes nädalaks praegu
Loodan, et päris tuppa see siiski ei jõua. Aga mul on tunne, et mingi taseme peal äravool siiski toimub, minimaalselt aga siiski. Juba eelmine kord ekspluateerisime täis paaki ja ma kontrollisin pidevalt aga maja juures olevas vahekaevus vett sellegipoolest polnud. Lähen pärastpoole kontrollima kas ja kuidas see praegu käitub.
pumpa vibropumbaga solk viimasest paagist pika voolikuga kuhugi kaugemale kraavi ja hakka seal pilliroogu kasvatama.