Möödunud suvel juhtusin nägema filmi ökomajast. Film kestis kolm tundi ja ausalt öeldes ei viitsinud ma seda lõpuni vaadata. Tõepoolest, ka kell oli palju ja raske tööpäev seljataga aga peamiseks põhjuseks oli siiski filmi poolt edastatud sõnum: elada loodusega sina peal, tähendab olla miljonär.
Mina nii ei arva. Arvan hoopis, et keskkonnasõbralikult võib elada ka miljoniteta. Ja et tegelikult ei seisne see mitte niivõrd kasutatud materjalides kui tarbimishoiakutes! Küsimus pole seega mitte selles, kas mul on mobiiltelefon või auto, vaid selles, kui tihti ma neid vahetan või kuidas kasutan. Maja ehitamisega on peaaegu et sama lugu. Võiks ju ehitada põhupakkidest ja ei tea millest ning tuua kõik vajalik kohale erinevast Eesti või isegi maailma otsast. Aga lihtsam ja ma arvan, et ka keskkonnasõbralikum on kasutada kohalikke meistreid-materjale ning tarbida mõõdukalt.
See on selline kena, lihtsustatud maailmavaade! Aga Nippi Kõrsi taastamisel oli see mu üks peamisi eesmärke, tellida ja osta niipalju kui võimalik kohapealt ja kui vähegi võimalik, kohalikelt tegijatelt. Kuidas ma õnnestusin? Midagi leidsin siit Koeru kandist, midagi hankisin Järvamaalt ning osa asju tuli tuua ikkagi kaugemalt. Oma üllatuseks avastasin, et kui Koeru asjad ja inimesed paberile panna, ei saanudki see nimekiri väga pikk.
Aknad, välisuks, siseuksed, saun, laetala – Tööd teostas ja materjalid leidis Rõhu küla mees Kuldar Kallasmaa. Sauna ehitamisel kasutatud palgimaterjal on pärit siitsamast kodulähedasest metsast.
Ahi, pliit, soemüür – Töö tegi Vello Kinksaar Rõhu külast. Nüüd elab ta Ralpa kandis!
Kõikvõimalik puitmaterjal – Koeru Natural.
Teetööd ja erinevad puistematerjalid (liiv, muld, kruus, killustik) – Janek Transport, Ervita.
Trepp – Koerus asuv puutöökoda, Rait Pakkonen. Trepp on valmimisjärgus! Seal saan tulevikus ilmselt ka mõned vanemad mööblitükid restaureerida.
Sepised – Sepp Lehter, Väinjärve.
Palju ehitusmaterjali olen ostnud Sargveres asuvast RTV Saekojast. Lihtne ja mitte eriti kallis. Kohaletoomise võimalus. Lubjamörti ostsin Ervita mõisa omanikult Jarkkolt, põrandatalad kööki tulid Müüsleri saeraamist, Ehitustarbed Koerust ja Paidest. Olen püüdnud jätta võimalikult palju raha koduvalda või vähemalt selle vahetusse lähedusse. Olla keskkonnasõbralik ja lisaks aidata kaasa sellega kohaliku majanduselu edendamisele.
Tuleb tunnistada, et kuigi kohapealsed võimalused võivad olla piiratud ja piirkonna eripärast sõltuvalt erinevad, pole lugu sugugi halb, On neid kes oskavad teha, kui ainult jätkub viitsimist nad üles leida ja kannatust oma korra ootamiseks. Mul aga napib mõlemat, nii viitsimist kui kannatust, mis on iseenesest hea, sest nii satun ma harva oma tööde, ehitusmaterjalide või tööriistade ostmise ja tellimisega kaugemale kui Järvamaa. Nii muutub ressursi omamine või mitteomamine teisejärguliseks.
Väga kõrgelt hindan ka olemasolevate materjalide taaskasutamist või säilitamist. Meie majas jäid vanad laed ja põrandada, vanad uksed ja mööbel. Viimase küll soetasime vanakraamikaupmeestelt või tuttavatelt-sugulastelt. Kõik, mis kõlbab kasutamiseks on puhastatud ja käibes, mis näeb nirum välja ja vajab parandamist, kõrvale tõstetud. Ootama paremaid aegu ja raha restaureerimiseks. Ma ei ütleks, et nii on odav aga kindlasti on vahe, kas kasutada olemasolevat ja täiesti kasutuskõlblikku vana või asendan see uuega. Kusjuures vana leidmiseks pole vaja ka kaugele sõita, saab ka lähemalt. Näiteks vanu telliseid ja põrandalaudu otsisin lehekuulutuse kaudu Järva Teatajas. Sain väga korralikud ja pikad põrandalauad Väätsa ligidalt, hunniku vanu telliseid aga Koeru ja kandist. Viimati ostsin korralikud, kuivad laetalad Paide SRIK-ist.
Samas on ka asju, mis mu muretsema panevad! Näiteks asjaolu, et ma oma majaümbruse olen nii suures ulatuses paljaks niitnud, et lihasjõul seda enam ei hoolda. Vaja on traktorit, mis on juba iseenesest resurss, lisandub kütusekulu. Samas on see kulu suhteline ja mingil moel kompenseeritav teiste eluvaldkondade arvelt. Ja ei juhtuks ka midagi kui ühel hetkel enam niita ei saa, siis oleks maja ümber jälle samasugune rohumaa nagu varem. Või siis aitavad lambad hädast välja.