Olen ikka kirjutanud loomadest. Loomadest Nahkanuial, loomadest sõiduteel – kõigis neis olukordades kus ma neid kohtan. Täna on jälle põhjust kirjutada.
Paar päeva tagasi tuli Maarja pimedas tuppa ja ütles, et küll on “tore” väljas pesusid kuivama panna kui põllult põrnitseb laternavalguses särav silmapaar. Pöörab lambi teisale, seal samuti. Käisime hiljem Truuperiga vaatamas, olid metskitsed.
Üldiselt on sellised juhtumid siin Nahkanuial vähemasti minu jaoks igapäevased. Neid pimedas jõllitavaid silmapaare on siin rohkem kui üks ning päris sageli tuleb nende omanikud kaikaga majast eemale ajada. Alles see oli kui Abramil ragistasid õunu metssead. Nüüd on nende poolt juba üles tuhnitud põld Abrami ja Nipi vahel, lisaks hulgaliselt värskeid jälgi Karjamardi juures teel. Kõige ligemal on sead majale olnud ühel talveööl, kui paarike jalutas Rõhu poolt metsa otse mööda teed, maja eest mööda.
Seepärast tuleb pimedas väljas käies, olgu siis jala või masinaga, ikka valvel olla ja mitte uisapäisa tormata. Nagu näiteks täna kui ma autoga linnast tulles oleks peaaegu otsa põrutanud karuemale kahe pojaga! Koht oli mõnes mõttes üllatav, sest olin ainult mõne kilomeetri kaugusel Järva-Jaani külje alla asuvast Metstaguse külast. Esimese hooga arvasin tee peal olevad loomad metssigadeks aga sain eksitusest kiiresti aru, sest nii karvaseid ja jämedate jalgadega sigu polnud minu silmad veel varem näinud.
Karu olen ma oma elus näinud kindla peale ühel matkal Võsu kandi metsades ja teisel korral mitte nii väga kindlalt Tallinn-Tartu maanteel paar kilomeetrit Annast Paide poole. Tänane nägemine oli vast kõige ehedam. Seda eriti arvestades, et ega karu ennast sarnastes olukordades mida nimetasin, eriti rahumeelselt vaadelda ei lase.
Nahkanuial pole karu veel külas käinud. Äkki ei tule ka! Poleks ju meeldiv kui üks selline karvane elukas hommikuhämaruses prügikasti revideerib või muid sigadusi teeb. Ehmatusest läheksid ilmselt juuksed halliks.
Aga loomi on liikvel ikka väga palju. Tänagi nägin lisaks karudele teel veel tavapäraseid enesetapule kalduvaid loomaliike nagu rebane, kährik ja jänes. Tuletan lugejale meelde, et minu trass linna kulgeb läbi Järva-Jaani, Seidla, Järva-Madise, Lehtmetsa ja Peningi. On haruldane, et veel tänasel päeval kus autosid on ka väikeses Eestis mustmiljon, leidub nii tühja teed! Pole imestada, et karud sedavõrd rahulikult ennast tee peale sättinud olid.