Käivitunud on üks väga omalaadne projekt, mille esimene pääsukene on näha siinsamas1. Tegemist on Leho Rubise grafiitjoonistusega, mille ta tegi minu tellimisel ühe pisut vanema Nippi Kõrsi talust tehtud foto järgi. Projekt ise ehk kokkulepe Lehoga seisneb selles, et tahan aastas temalt tellida vähemalt neli pliiatsiga joonistatud pilti Nahkanuiast või siis Nahkanuia ümbruse taludest, mõisadest või vaadetest. Ja nii mitu aastat järjest! Piltide lisandudes peaks aja jooksul tekkima audentsete autoripiltide omalaadne temaatiline kogu, millel on väga suur emotsionalne, ajalooline ja kultuuriline tähendus.
Milleks mul seda vaja on? Minu ajaveeb ju lausa kubiseb kõikvõimaliku nurga all ja ilmaga jäädvustatud Nahkanuia küla olemasolevatest ja olnud talude fotodest! Kui mõni rakurss on jäänud veel kajastamata, tuleb võtta aparaat, minna välja ja puuduv foto ära teha. Nii lihtne see ongi!
Juhtusin hiljuti lugema Fotoluksi kodulehelt intervjuud fotograaf Peeter Sirge’ga. Kui temalt küsiti, mida ta arvab “Eesti foto tänasest päevast ja tulevikust”, vastas ta: “Eesti on digielus maailmas eesotsas, see toob kaasa kõigele vanale ülevalt alla vaatamise. Digiga kaasneb kahjuks pealiskaudsus. Ja see muutub normiks. Kõik pildistavad, keegi pilte ei vaata.”
Just selline tunne on ka mul kui ma järjekordse “saagiga” objektilt naasen. Aparaat pilte pungil täis aga vaadata pole midagi. Et mitte langeda digikuradi küüsi, kompenseerin seda aeg ajalt ekstravagantsustega. Näiteks Leho joonistatud piltidega, mis erinevad pärismaailmast rohkem kui digipildid. Selles on autori omapära ja loovus segunenud pildil kujutatu omapäraga, moodustades nii kordumatu terviku ning pakkudes mõtlemisainet.
Aga grafiit paberil ei ole “norm”. Kõik seda ei suuda! Ja seda vaadatakse. Mõnele meeldib, mõnele mitte aga pilku see püüab. Lisaks on armasate kohtade proffessionaalsel tasemel pliiatsiga jäädvustamine olnud minu kauaaegne unistus.
Leho tunnen juba lapsepõlvest aga taaskohtusin temaga oma sõbra Raineri juures. Leho kujundatud on Raineri poolt veetava Ühendus Weissenstein meened, riidekotid ja veel üht teist. Sõnast sündis lause ja lausest mõte. Kui lõpetasime, oli meil kokkulepe esimese pildi joonistamiseks.
Leho Rubise kodulehe aadress on www.lehorubis.com. Seal räägib ta endast ja esitab endatehtud töid. Kellel huvi, mige vaatama. Äkki leiate sealt midagi südamelähedast endalegi!
- pisut suurema versiooni pildist võib leida Nahkanuia pildigaleriist [↩]
3 kommentaari
Ma esmapilgul vaatasin, et Sa oled Matiga kahepeale veidi joonistanud… Väga hea, et kohalikku kunsti toetad/investeerid, aga soovitan Sul endal ka näiteks õlipastellid kätte võtta, kasvõi koos Matiga, ja mitte põdeda tulemust avaldada. Näiteks Triigi mõisast on säilinud peretütre joonistused kuigi omal ajal ilmselt nii mõnigi suur kunstnik seda maalinud…
Mõte on realiseerimist väärt. Aga praegu on poiss mul liiga väike selle jaoks. Tal ka huvid praegu teised, eile joonistas näiteks kosmonaute filmist “Kärbsed kosmoses”.
Tuled ise teinekord ja võtad oma bareti koos joonistustarvetega kaasa. Siin läheme koos joonistama. :) Käsi?
no kui yxkord j6uan sinna, siis tarbed on ikka yhes, sinu poolt väljakutse, minu poolt paik: preedi mõis!