Preedi mõisa inventaarium 1688.a. revisjoni materjalide põhjal. Ainult mõisa hoonetekompleksi puudutav osa! Kui ma õigesti aru saan, peaks Nahkanuia ajaveebis juba varem avaldatud kaks kaarti1 (üks aastast 1703, teise puhul on ajaks antud 18. sajandi algus) kirjeldama visuaalselt seda, mis allpool teksti on püütud valada. Tõkinud Kalle Kroon.
Preedi mõisa inventaarium Järvamaal, Maarja-Magdaleena kihelkonnas
Kõrgeltkorraldatud Eestimaa hertsogkonna reduktsioonikomisjoni (mõisate riigistamise komisjon) korraldusel on mainitud mõis koos juurdekuuluvaga järele uuritud ja üles tähendatud järgmiselt:
Härrastemaja
Vana puuehitis, kuid siiski hästi säilinud puidust, selle pikkus on 21 ja laius 9 sülda. Sissekäigu juures üks puust torn.Üks topeltvahelagi ja laudpõrand, kaks vooderdatud kambrit 8 aknaga, nii ka üks vooderdatud topeltuks kahe paari raudhingedega. Eesmajas(st. eestoas) 11 raudnurkadeta akent jaotatud 37 ruuduks, 12-es aken on täiesti hävinud. Põrand on suuremas osas raiutud jämedatest (kivi)kildudest, välja arvatud üks väike tükk ehitise läänepoolses nurgas, kus on laudpõrand. Üks laudadest topeltvahelagi, mis vajab parandamist, koos paari palgiga on päris mädanenud. Üks trepp pööningule, mille ees on raudhingedega uks ja üks väikelukk.
Suurel köögil topeltuks kahe paari raudhingedega. Samas köögis on kaks tervet küpsetusahju. Koorimajast (st. härrastekambrist) vasakut kätt asub üks suur tuba, millel ees 28 raudnurkadeta akent, kahe vooderdatud kambriga nikerdaja poolt kaunistatud puust vahelaega ja puupõrandaga. Üks kahe kivipiilariga kamin, selle kohal nikerdatud marmorkivi ning külgedel ja korstna küljes üks suur mustalt glasuuritud kahhelahi. Üks suur tuba kahe treitud piilariga ja kahe raudhingedel ja krambiga uksega keldrisse. Toa uks on samuti kahe treitud ja nikerdatud piilariga ja paneelitud voodriga, ühe paari hingedega, vana survelukuga, lingi ja käepidemega.
Toa kõrval on kaks kambrit. Esimesel on 4 rautamata nurkadega akent, 1 vooderdatud raamiga, üks paneelitud laudadest topeltvahelagi, terve puupõrand, uks toast kambrisse samuti kahe suure piilari ja voodriga nagu eelnevalt mainitud on, nii ka üks paar raudhingi ja vana survelukk. Siin on ka üks väljaehitatud kamber erilise laudkatuse all, 12 rautamata nurkadega akendega, koos kolme vooderdatud raamiga. Kamin figuuride ja põletatud tellistega. Üks paneelitud topeltvahelagi laudadest ja puupõrand. Uks topeltvoodriga, raudhingedega ja vana sanelllukuga.
Teisel toa kõrval oleval kambril on 4 akent, neist üks kasutamiskõlbmatu, üks vooderdatud aknaraam, üks väike must glasuuritud kahhelahi, põrand ja lagi nagu eelmainitud, üks kööki viiv uks ühe paari raudhingede ja lingiga, ning uks toast kambrisse kahe treitud piilari ja ühe nikerdatud vooderdatud paneeliga, ühe paari raudhingede ja vana survelukuga.
Veel on toa juures üle vahekäigu eesmajas üks väike kamber kahe väikese akna, laudadest topeltvahelae ja puupõrandaga. Selle uks on ühe paari raudhingede ja sanelllukuga.
Eesmajast köögi kõrval asub üks kamber nelja aknaga, neil 16 ruutu, üks vana ja suuremalt jaolt kõlbmatu musta glasuuriga kahhelahi, üks paneelitud laudadest topeltvahelagi ja puupõrand mis vajab parandamist. Üks kerge uks ühe paari raudhingede ja ühe lingiga.
Sellest järgmine üks väike eestuba tavalise laudadest topeltvahelae ja puupõrandaga, nii ka kaks ust raudhingedega. Siit edasi on üks kamber nelja aknaga, jaotatud 17 ruuduks Paneelitud laudadest topeltvahelagi ja terve puupõrand, üks must glasuuritud kahhelahi. Kambri uks ühe paari raudhingedega ja ilma lukuta.
Sealt edasi veel üks kamber millel on 8 akent kahe vooderdatud raamiga ja 16 ruuduga. Üks tavaline kamin. Põrand ja lagi nagu eelmisel. Uks ühe paari hingede ja lingiga.
Otse selle vastas asub veel üks kamber 8 aknaga, 15 jaotatud ruuduga, kahe vooderdatud aknaraamiga, ühe paneelitud laudadest vahelaega, mis on vihma tõttu suuremalt osalt rikutud, ning puupõrand mainitud kambris on ühes osas kõlbmatu. Üks vana kamin, kambri uks ühe paari raudhingedega.
Seejärel üks väike kamber nelja aknaga, 3 jaotatud ruutudega. Üks must glasuuritud kahhelahi, üks laudadest topeltvahelagi ja üks terve puupõrand. Uks ühe paari raudhingede ja sanelllukuga.
Selle ehitise all asub neli keldrit, neist kaks on võlvitud, neil kolm ust raudhingede ja krampidega.
Kogu ehitist kattev laudkatus on küll päris riknenud, välja arvatud läänepoolses otsas, kus ta on hiljuti parandatud.
Mainitud köögikaminatest ja kahhelkaminatest lähevad kuus tervet korstnatoru läbi katuse.
Opmani maja
Läänes meesaias asub üks vana puuehitis, pikkus on 11 ja laius 4 sülda, turbakatusega. Eestoas asub müüritud köök korstnatoruga läbi katuse, üks uks ühe paari hingedega. Puupõrand, kuid mitte mingit vahelage, uks eeskotta ühe paari hingede ja ühe lingiga.
Siit vasakut kätt jääb üks tuba viie vana akna ja 12 ruuduga, ja 2 lihtsa raamiga. Üks puidust topeltvahelagi ja puupõrand, üks lihtne kamin ja kivikildudest ahi. Toa uks ühe paari raudhingede ja lingi ja krambiga.
Enne tuba kaks kambrit, kummalgi neli akent, laudadest puust vahelagi, puupõrand, mõlemassse kambrisse viib üks uks ühe paari hingede ja lingiga.
Eestoast paremat kätt jääb tuba millel on üks aken, lihtne laudadest vahelagi ja puupõrand, kildudest ahi, uks ühe paari raudhingede ja lingiga, peale selle üks väike ilma põranda ja aknata ruum lihtsa laudadest vahelaega ja ühe raudhingedel ja krambiga uksega.
Aidad ja tõllakuur
Meesaiast läänes asub üks hästisäilinud turbakatusega puuehitis, milles asuvad viis aita ja tõllakuur. Neist alumistes aidas on 5 kasti, raiutud puust topeltvahelagi ja puupõrand, uks on ühe paari raudhingedega. Teises aidas on 4 kasti, põrand ja lagi nii nagu eelmisel, nii ka üks raudhingedel uks tokkluku ja krambiga. Nende mainitud aitade vahel asub tõllakuur lihtsa raiutud puust lae ja puupõrandaga. Topeltväravad kahe paari hingede ja krambiga. Ülemistele aitadele viib puutrepp, üleval laudadest sõrestik. Nendes aitades kaste ei ole, tahutud laudadest vahelagi kuid põrandat ei ole. Kolm hingedel ust kahe tokkluku ja krambiga. Nii on ka ühe aida ukse otsal kaks väikest akent 7 ruuduga. Selle ehitise pikkus on 11 ja laius 4 sülda.
Meesaiast põhja pool asuvad heast puust kolm turbakatusega aita. Esimeses on kolm kasti ja puupõrand, kuid lihtne puust vahelagi, uks ühe paari hingede ja tokklukuga. Teises aidas kaste ei ole, on terve põrand ja puust vahelagi, uks samuti ühe paari raudhingede ja ühe tokklukuga. Kolmas ait on nii nagu eelmisedki, pikkus 11 ja laius 4 ½ sülda.
Pruulikoda
Opmani maja ja kolme viimatimainitud aida vahel asub üks vana, kuid siiski veel hästisäilinud maja lihtsa turbakatusega, mis vajab parandamist. Pruulikojas asub üks suur köök korstnaga, mille toru ulatub läbi katuse. Lihtne laudadest vahelagi, puupõrand, vooderdatud topeltuks kolme paari raudhingedega, edasi üks kamber, millel on 3 enamuses purunenud akent, üks kildudest ahi, lihtne laudadest vahelagi ja terve puupõrand, uks ühe paari raudhingede ja tokklukuga, pikkus 7 ja laius 4 sülda.
Tall
Meesaiast ida pool asub vana tall 12 väikese lahtriga, lihtsa poolikutest palkidest vahelaega ja vana puupõrandaga, uks ühe paari hingede ja tokklukuga, sellest edasi üks tõllakuur puust vahelae ja puupõrandaga, nii ka ilma raudhingedeta topeltväravaga. Seejärel üks heas korras tall 12 suure lahtriga, raiutud puidust topeltvahelaega ja terve puupõrandaga ning kahe paari hingedega topeltuksega. Kogu ehitise pikkus on 11 ja laius 5 sülda.
Laudad
12 lihtsa õlgkatusega ja palkidest vahelagedega vana lauta raudnurkadeta ustega, ida suunas pikkust 33 ja laiust 4 sülda, lõunaküljel on pikkust 14 ja laiust 4 sülda, põhjaküljel on pikkust 10 ja laiust samuti 4 sülda. Ülejäänud lauda osa on suletud heas korras puust planguga ja topeltväravaga kahe paari raudhingede ja krambiga. Veel on üks ühe paari raudhingede ja lingiga uks, nii ka lõunaküljel on üks lihtne topeltvärav krambiga.
Ümber kogu meesaia on heas korras puutara, nii ka ida-ja lääne suunal asub üks vooderdatud topeltvärav, kummalgi kaks paari raudhingi ja üks kramp, samuti üks vooderdatud uks hingede ja lingiga, ka põhjaküljel asub üks lihtne kahel paaril raudhingedel topelt värav krambiga.
Rehed
- Meesaiast idas asub üks vana õlgkatusega vana rehi, suitsuahi, üks võlvitud ahi, terve savipõrand ja ümmargustest palkidest vahelagi ning kaks ust. Eesrehes samuti savipõrand ja kaks topeltväravat, veel on mainitud suitsurehes üks õle-ja aganakoda. Pikkus 19 ja laius 7 sülda.
- Selle järel üks vana õlgkatusega regi võlvitud ahju, ees-ja suitsurehe ning õle-ja aganakojaga, nii nagu eelmiselgi. Pikkus 22 ja laius 7 sülda.
- Veel on sealt edasi üks heas korras rehi terve õlgkatusega, võlvitud ahju, ees-ja suitsurehega nagu eelminegi. Pikkus 22 ja laius 7 sülda.
- Üks vana rehi, mis asub mõisast lõunas, lihtsa õlgkatusega, suitsurehe ja võlvitud ahju ja muu juurdekuuluvaga, mis eelpool nimetatud on, pikkus 17 ja laius 7 sülda.
- Veel asub mõisast lääne pool üks vana rehi, suuremas osas varisenud ja kasutamiskõlbmatu, välja arvatud suitsurehi, mis on veel heas korras, võlvitud ahju ja korras vahelaega.
Saun
Mõisast põhja pool asub üks korras laudkatusega saun. Eestuba on ilma põranda ja vahelaeta. Saunaruumis on võlvitud ahi ja kaks lavatsit, vahelagi poolikutest palkidest ja põrand on laudadest. Uks ühe paari raudhingedega. Pikkus 4 ja laius 3 sülda.
Ketruskoda
Kohe mõisa juurde kuuluva valtsimisveski juures asub üks heas korras õlgkatusega ehitis. Eestoas asub võlvitud suitsuahi, sellest kummalegi poole jäävad toad 3 akna ja kildahjuga, lihtsa vahelae ja laudpõranda ning raudhingedega uksega, pikkus 7 ja laius 3 sülda.
Puu-, roht– ja humalaaiad
1) Härrastemajast ida-ja lõunapoolel asub üks aed milles on:
- 50 tk. viljakandvaid kirsipuid
- 20 tk. viljakandvaid õunapuid
- 20 tk. noori kirsipuid ja
- 6 tk. kreegipuid
Neli ruutaialappi kõikidel külgedel ääristatud viinamarjapõõsastega, kogu aia pikkus on 51 ja laius 42 sülda. Põhjaküljel meesaias asub üks terve laudplank ja üks uks ühe paari raudhingede ja ühe krambiga, ida-ja lõunaküljel on üks hästisäilinud ristlattidest tara.
2) Kohe eelmainitu juures asub veel üks hiljutirajatud puu-ja rohuaed, seal asuvad ainult mõned istutatud noored kirsipuud. Selle aia idakülg on eelmainitust eraldatud puuplankude ja lattidega, lõuna-ja läänekülg on samuti ristlattidega, ja põhjakülg on meesaiaga lihtsa lattaiaga ümbritsetud, mille pikkus ja laius on 4 sülda.
3) Veel asub lääneküljel üks väike rohuaed, mis on osalt laudade, osalt väikeste lattidega ümbritsetud.
Meesaiast ida pool, kohe lauda taga asub üks tihe humalaaed, kõikidel külgedel lattplankudega varustatud, pikkus 75 ja laius 19 sülda. Aednik Andres Bergki jutustuse kohaselt on see aed paari viimase aasta jooksul andnud mitte üle 5 leisika humalaid igaaastaselt.
Kogretiigid
Mainitud humalaaias asuvad kaks kogretiiki kuid praegusel ajal asustamata. Neist ühel on pikkust 25 ja laiust 8 sülda, teisel 13 sülda pikkust ja laiust 9 sülda.
Siin on kaks väikest katket ülaltoodud inventaariumist originaalis:
3 kommentaari
Üks väike kommentaar- nimelt 1703.a. kaardil ei ole kõike, mis 1688a. revisjonis sisaldub- näiteks revisjonis mainitud torni, mis 1703.a. plaanil on härrastemaja põhiplaanil küll ära toodud, kuid fassaadijoonisel millegipärast puudub, osa ehitisi nagu ka humalaaed jäävad plaanil kujutatud nn meesaiast ehk siis sellest tarast, millega mõisa otsene keskus on ümbritsetud, välja ega ole plaanil kujutatud. Liiati jääb 1688 ja 1703.a. vahele jupp maad…
Aga see õunapuu-kirsiaed ja viinamarjakasvatus lööge küll uuesti püsti.:)
Väga hea täpsustus!
Suurepärane! Esiteks, nagu ikka Kalle meisterlik tõlge tolleaegsetest kirjatükkidest. Teiseks dokument ise – kogu tolle ajastu ehedus joonistub silme ette. Ja ajab suu vett jooksma :D