Toimetustest pühade ajal

Jälle on üks päev vahele jäänud. Aga on pühad ja ma loodan, et selle vabandusega pääsen minagi. Tuleb ju süüa ja juua ennast oimetuks, muuks praegu vaevalt et eestlastel aega jääb.

Meiegi sööme ja joome. Käisid Maarja vanemad ja õde, tõid süüa, käis minu ema ja tõi ka. Kui me kõike seda kõhtudesse ei paneks, tuleks hüva kraam lihtsalt minema visata. Nii me siis vitsutamegi nagu vanad eestlased muiste, lõuad rasvast läikimas. Joomisega on lugu parem, sest alkoholi tarbitakse meie peres väga mõõdukalt. Pitsi viina võttis ainult vanaisa, sedagi haiguse vastu, millega Mati Türilt koju saabus.

Poiss oli koju jõudes muidugi täitsa haige. Palavik, peavalu, iiveldus on kolme sõnaga see, mis teda vaevas. Jätkasime Türil alanud ravi kõikvõimalike käepäraste vahenditega nagu viinasokid, kummelitee, märg lapp,küüslauk, lisaks apteegikraam ja järgmisel päeval oli tal tervis peaaegu korras. Täna hoidsime teda veel toas aga homme läheme välja. Seal ootab teda uus Stiga rooliga kelk, mille me Maarjaga talle ostsime.

Eile käis Meelimari esimest korda elus vannis. Igaks juhuks kutsusime kohale ka minu ema, staazika titekantseldaja. Ma ei teagi kuidas tüdrukule meeldis, sest kõhuli oli ta vait ja nohises ainult aga selili karjus nagu ratta peal. Pärast oli tal küll hea olla, sellest saime me kõik aru.

Mõistsin nüüd täielikult milleks oli hea lasta Janekil Vardja tee minu majani lumest lahti lükata. Maarja saab ju nüüd jalutamas käia. Ega see kuni 10 cm paksune lumekoht autot poleks takistanud aga vankrit küll. Tänaseks on pisiplika juba kaks korda väljas käinud. Sellel kui mina Mattisega garantiinis istun, jalutavad nemad peaaegu Rõhu risti välja. Või vähemalt Liivo majani. Meelimarile meeldib väljas väga. Ju see on see Nahkanuia puhas õhk, mis lapse rahulikuks teeb ja magama paneb.

Nagu Maarjalgi, tiirlevad ka minu tegemised suures osas Meelimari ümber. Tõsi ta on, rakkes on siiski suuremalt osalt Mann aga see eest jääb mulle rohkem koduseid toimetusi. Ma ju lausa armastan nõude pesemist! Lisaks puude tassimine, vesi. Teinekord teen pisut süüagi aga siis tuleb perel leppida kas millegi soojendatu või lausa võileibadega.

Eile sain hakkama ühe uue ajaveebiga, mis loodetavasti ei võta minult tulevikus liiga palju aega. Kuna mulle tundub, et vanad fotod saavad siin Nahkanuia ajaveebis liiga vähe tähelepanu (kadudes sageli teksti sisse ära), otsustasin olemasolevaid vanu pilte uues formaadis esitleda ja tegin selleks eraldi ajaveebi. See asub aadressil pildid.wordpress.com. Püüan seal iga nädal teha mõned postitused, laadides korraga üles ühe pildi koos lühikese tekstiga fotol olevate inimeste, olukordade või kohtade kohta. Andke teada kas ja kuidas meeldib!