Siin on midagi sellist, millest ootamatult kujunes tänase päeva vaieldamatu nael! Olin just suutnud ennast pärast korduvaid katsetusi läbi närida ühest mahukamast teemablokist Soometsa ajaveebis, kui selle esilehele naastes leidsin sealt värske postituse teemal “Kuidas joonistada mõisasüda (kunstiteraapia)”. Juhanile mitteomaselt oli tegemist lühikese ja arusaadava tekstiga, mille mõistmiseks polnudki vaja tunnikeseks süveneda, olles eelnevalt naise ja lapsed majast välja saatnud. Ja kõige lõpus oli see …
Enam paremaks minna ei saa! Väga omapärane ja andekas lähenemine, teostus pealekauba. Klikkige pildil, et näha seda suuremalt! Nautige!
Ajaloolist täpsust muidugi Juhan taotlenud ei ole aga see polegi selle pildi juures oluline. Vähemalt nii sain ma aru temast ja nii saan ma aru pildist endast. Samas on hoonete paigutamisel arvesse võetud siiski 18. sajandi alguse kaarti ja miks ka mitte ei võinud abihooned olla kas osaliselt või täielikult palkidest ja õlgkatusega!
Kuidas sellised pildid sünnivad? Juhanil on retsept:
“Meditatsiooniks sulgesin silmad, rahunesin maha, kujutasin enda ümber konkreetset füüsilist reaalsust, milles olin. Seda saab teha aeglaselt, lastes enda ümber tekkida ruumil, muul maailmal, detailide, pindade, kaupa. Kui tekkinud pilt oli staatiline, valmis, hakkasin mõtlema ennast ülespoole kulgevat, jättes kujustatud maailma allapoole, niiviisi järjest kõrgemale. Vaikselt tekkib ümbritsev maailm justkui aerofoto, mida järjest rohkem nägema hakkan. Kellel ei teki, laske ennast vabaks ja heitke eelarvamused, kui midagi ei mõtle, tekkib ümberringi õige maailm. Kui mõelda ennast valesse maailma, võib astraalkeha kuhugi teise reaalsusse minna ja on raskusi selle tagasitoomisega, ehk keha jääb ilma hingeta, hing jääb kuhugi maailma kummitama ja kinni. Niisiis, mediteerides, võib ennast kujutada ükskõik kuhu või misiganes aega. Mina reisisin Preedi mõisasüdamesse, ajas kuskil kolmsada aastat tagasi. Mida seal nägin, joonistasin ja maalisin vaikselt siia aega ja kohta tagasi tulles paberile, kasutades vildikaid ja vesivärve.”
Igal juhul pole ma ainuke, kes sellest kunstiteosest vaimustus. Weissensteini mees oli ka juba hakkamas ja õigesti teeb. Annet tuleb ära kasutada! Kes teab, muidu pannakse Juhan “ubade varguse”1 eest ennem veel kinni!
PS! Kuna ka mul on vaja pugeda – mul tarvis ju selle pildi originaal kuidagi siia Nahkanuiale saada – teatan suure pidulikkusega, et alates tänasest on Nahkanuia ajaveebis eraldi SOOMETSA rubriik.
…
Aga joonistus on tõepoolest lahe!
- Kui Sa ei mõista millest jutt, pole Sa lugenud Soometsa blogi viimase aja postitusi piisava põhjalikkusega [↩]
13 kommentaari
geniaalne!
ma üritasin ikkagi säilinud kirjelduste järgi pilti kokku panna, need on lihtsalt minu suutmatud versioonid turbakatusest pruulikojal, külviaidal jne. Kas kuskil on säilinud turbakatust, et snitti võtta? Kanalal ja laudal oli õlgkatus, häärberil laudkatus, maja skeemi järgi tegin selle ilma kelpkatuseta, et oleks veits vaheldust, kuigi kaardil on kelbaga.
Kuning. Armeemuuseumis Stockholmis on üks selline sõduri väiketaluke koos turbakatusega näitusel üleval, peaks olema ka postkaart sellest, aga pole millega scännida.
Eks vaatab.
Ma olen mõelnud, millest see tuleb, et revisjonides näidatud hoonetel katused on nii mõnigi kord närused-
üks võimalusi on tahtlik- tuleb riigirevisjon, mis ähvardab
ja tavaliselt võttiski mõisa omandi käest ära, riigile. Mõisa väärtuse pinnalt hakati võtma renti. Siis on muidugi näidata profiitne oma omandit võimalikult madalamas vääringus, seda vähem pead ka renti maksma. Asi see siis pole mingit turbakatust kohendada, kui vaja- saaks aru, kui tegu on laudlae või katusega, oleks teine asi.
Preedit küll ei redutseeritud, kuid siiski inventariseeriti, mis jättis mõisa n-ö teise järjekorda.
Lugesin Juhani blogist ta enda vastust- kuna ei hakka jamama mingite eraldi paroolidega, panen siia oma arvamuse.
Kui sellele anda veel teaduslikult täpsem projektsioon ja mõõde, siis ma arvan, et sedalaadi projektil on
laiemgi tähendus kui lihtsalt visioon. No tee ikka- selle asja-Preedi mõisa ole Prof. emeritus Aleksander Loit Uppsalast soovitas edasi minna nimelt materjalidega 1688.a. revisjoniga, võrrelduna 1712.a. revisjoniga, ja kui sellest tuleb allikapublikatsioon, siis läheb sedalaadi visioone koos konkreetsete viidetega allikatele vaja küll.
Kolmemõõtmelisigi projektsioone on ju tehtud selles vallas küll ja küll.
Üks asi- Preedi härrastemaja võinuks olla veidi kõrgem…
aitäh toetuse eest, õudsalt huvitav oleks mõnda ajaloolist uurimust 3D visuga näha. Turbakatuse postkaarti ootan ikkagi, võiksid selle, Kalle, postitada aadressil Nahkanui 1.
Eestist rääkides on sel kombel “restaureeritud” näiteks Tartu vanalinn, Tartu linnamuuseumi poolt, kus võib teha virtuaalse kolmemõõtmelise rännaku mööda vanalinna, mida alates vene barbarite tsaar Peeter I ajast enam nähagi pole, kuid mis on rekonstrueeritud tänu vanadele täpsetele linnaplaanidele, kus ka majade fassaadid näha on.
Ahjaa, õige. Tükk aega tagasi pakuti seda tööd minule (ehk mängutööstusfirmale, kus kujundajana kaasa lõin (bluemoon interactive)).
Palun veel igasugust kriitikat maalingu asjus, enne, kui pintsli uuesti potti panen, täna ilmselt ei jõua enam, homme vbl “võltsin” ühe mõisasüdame.
Uus inf: http://soomets.blogspot.com/2009/01/nd-me-alles-rgime-preedist.html
Juhanile turbakatus -Skanseni rahvuspargist Stockholmis-
http://www.skansen.se/
Ei saanud otse kopeerida, aga tee nii: mine sellele lehele skansen, mille aadress on üleval, seal kirjuta paremal ülal asuvasse lahtrisse sõna soldatttorp ja siis avanenud leheküljel klikka samale sõnale- soldattorp.
Seal tuleb siis see sõduri väike taluke ehtsa turbakatusega.
Skansen on rootsi vabaõhupark, kuhu on kokku veetud igasugused ajaloolised ja vanad majad jm ehitised.
Länk till: http://www.skansen.se
Öppna interaktiv karta över SkansenSkriv ut denna sidaTipsa en bekant om den här sidanSkapa bokmärke för denna sida
Bild: Soldattorpet. Foto: Marie Andersson
Mul on Juhanile palve- tegelen Prandi mõisa Veskiaru küla ja Seinapalu jõega, sain arhiivist kolm kaarti Veskiarust.
Kas neid aerofotosid on sul rohkem saada, või kuskohast neid saada ja kas seal Veskiaru piirkond võib ka peal olla?
aerofotod asuvad http://www.maaamet.ee – kaardiserver, sealt kas zoom huvitava koha peale või aadressiotsing, aitäh lingi eest.
see ju klassikaline murukatus, Järvamaal Koordi/Viisu kandis esindatud, ülivinge, lihtsalt taimede meediumina kärab turvas!
http://www.skansen.se/pages/?ID=131
Klassiline ikka, ja on seal täiesti olemas.
Ma mäletan, kuidas prof. Piirimäe ikka seletas, kui rootsi taludest juttu oli, et “kitsed käisid katusel söömas.”
Võib-olla ka meil.
Aga see seal pildil on tõesti see mida rootslased nimetavad turbakatuseks- see on pildi all kirjes kohe eraldi ära toodud et torvtaket.
Tänan aeroviidete eest, hakkan kasutama.