Jätkuvalt Preedi teemadel

Olen täna suures osas oma aja kulutanud kahele tegevusele: tütre hoidmisele ja enda kursis hoidmisele Nahkanuia ajaveebi laekuvate kommentaaridega ning Soometsa ajaveebi ilmuvate postitustega Preedi kohta. Maarjal oli täna nimelt tarvis teha pisut arvutiga tööd ja nii mind lapsevalvesse seatigi. Lisaks on Mati ka pisut haige ja veetis tänase päeva kodus. See on just selline kompott kus minu mõte eriti ei liigu.

Vaatamata Soometsa agarusele Preediga seoses oma ajaveebis, tunnen kohustust tema viimased üllitised ka oma lugejale edastada. On ju äärmiselt ebamugav jälgida üht-sama teemat erinevates kohtades! Seda enam, et need on väga huvitavad ja silmaringi laiendavad.

Aga nüüd asja juurde.

Postituses “Veel Preedist” on Juhan omavahel kokku sobitanud tänapäevase aerofot ja “Eestimaa kubermangu peakartograaf Rasumovski” kaardi Preedi mõisasüdame kohta. Ega ma ta mõtteid ei loe aga kõik oleks võinud jääda sinnapaika kui ta poleks mitte tähelepanu juhtinud Preedi jõele, mis Rasumovski kaardil näikse olevat mõisa kohal laiem ja sopilisem. Juhan:

“Sinised lärakad plaanil on minu looming – kes pinnavorme sealkandis teavad, võiksid kommenteerida, kas tegu võib olla paisutatud jõesängiga, minumeelest nagu sobiks. Kus on veekgogu, seal on Rasumovski selle ise siniseks võõbanud, ajutiselt paisutatud jõesängidega ta aga seda teinud ei ole (Põhjaka). Muidugi on kaardil nähtav jõgi saanud kõvasti õgvendust.”

Seepeale juhtsin Juhani tähelepanu kaardile, mis on olemas ka minu kaardikogus ja üles riputatud minu pildialbumisse.  Tegemist on Preedi mõisa plaaniga 19. sajandi teisest poolest (EAA-3724-4-457), kus on kenasti näha kõik jõe tollased looked, sopid ja lisaharud, kui neid nii võib nimetada.

Järgnes rida kaarte koos selgitustega uues postituses pealkirjaga “Nüüd me alles räägime Preedist”.

Juhan: “Kõigepealt võtsin aerofoto maaametist ja tõmbasin sellele peale skemaatilise kaardi (samast), näha on palju varemeid konkreetsete kastidena, mis revisjoni käigus ju siis hoonena püsti seisid, tähistatud on ka Preedi “Kavaleride maja” (niikaua, kui keegi paremat või ajaloolist nime ei ütle, seest värvitu, endisest peahoonest E).”

Hooned kenasti tähistatud, paigutas Juhan sellele kaardile 19. sajandi teise poole kaardi, kusjuures ankruna sai kasutada T kujulist lauta häärberist põhjas. Kõik klapib kenasti. Näha on, et täna Piibe tee ääres lagunev paekividest kõrvalhoone on osa kunagisest “karjakastellist” nagu Juhan seda nimetab. Et viinavabrikust idas paiknev hoone on ka jäänuk omaaegsest suuremast abihoonest. Aed ja muud ilurajatised asetsevad samuti loogiliselt. Mõistan, et isegi tee klapib mõlemal kaardil. Ainult et jõgi ise on aastate jooksul ilmselt inimkäe abil oma voolusängi muutnud ning rahunenud kitsasse voolukanalisse.

Järgmiseks püüdis Juhan omavahel ühitada 19. sajandi teise poole kaardi ja rootsiaegse kaardi 18. sajandi algusest. Vanema kaardi nii-öelda ankurdamine uuema külge toimus läbi mõisahäärberi, mille asukoht peaks kõikide eelduste kohaselt olema sama. Lisaks asetub täiesti õigesse kohta ka sild. Muud hooned ei klapi ja pole ka ime. Kui lugeda aastast 1688 pärit mõisa kirjeldust, võib sealt näha, et enamus hooneid oli puidust ning ei pruukinud lagunedes endast midagi taaskasutatavat järgi jätta. Ja eks vajadused aastakümnetega muutusid ning küllap ka kasvasid, mistõttu uus hoonetekapmpleks paiknebki suures osas vanast erinevalt.

Viimasena oleksin ise astunud ainuvõimaliku loogilise sammu ja paigutanud omavahel kokku 17. sajandi kaardi ja aerofoto. Ka Juhan on seda teinud aga nihutades esimest, et viia vastavusse ilmakaared. Võib olla olid tal ka teised ajendid, ma pole veel saanud oma küsimusele Soometsa ajaveebis vastust, aga tulemus ei ole usutav. Mõisahäärberi nurk on vale ja sild pole kah “õige”. Mõisahäärber on liialt lõunasse nihkunud ja seetõttu asetseb viinavabrik praktiliselt omaaegses jõesängis, mida on raske uskuda! Mina lähtuksin pigem järjepidevusest, mis tekkis uuematele kaartidele vanemate paigutamisest. Siis peaks tulemus olema kõige adekvaatsem. Ja muidugi ei tohi unustada, et see 18. sajandi kaart ei pruugi olla kõige täpsem!

Kuidas iganes on nende kõigi kommentaaride, tõlgenduste ja lähenemistega, on selline lähenamine mulle endiselt väga hariv. Mul on ju need kõik kaardid olemas olnud aga selleks, et nendega midagi tarka peale hakata, tuli Soometsal sekkuda. Küllap ta kommenteerib oma tegemisi ise. Ja ma arvan, et nende postitustega tal Preedi teema veel ei ammendu! Minu õnneks!

Ja ongi seks korraks kõik!