Tekkis küsimus! Kui võrrelda omavahel olemasolevaid fotosid Preedi mõisast, võib näha, et osal neist on mõisa peamaja kujutatud laudvooderdisega ja teistel kivifassaadiga. On selge, et kivifassaadiga pildid mõisast on uuemad kui teised. Küsimus seisneb selles, millal ja millises ulatuses see vahetus toimus!? Kas Preedi mõis oli algselt puumõis ja ehitati siis ümber kivimõisaks? Kas mõisal oli peal laudvooderdis, mis kattis selle kivist müüre?
Mul ei ole kahjuks esitada palju kindlaid aastaarve. Kaks alltoodud fotot on pärit Rene Viljat’i käest ning aastaarvud fotode juures raamatus “Järvamaa vanadel fotodel” on hinnangulised. Esifassaad ca 1920 ja tagafassaad ca 1915. Need on hetkel parimad minuni jõudnud fotod Preedi mõisast.
Koeru Muuseumist on mul aga õnnestunud hankida alltoodud fotod. Ülemine neist kandis aastaarvu 1903 (ma ei ole kindel kas see on kontrollitud) ning alumisele oli krjutatud juurde “Preedi mõis enne sõda”. Pakun, et enne I Maailmasõda.
Et tegemist on ühe ja sama mõisaga, selles ei tohiks olla kahtlust. Klapivad enamus detaile nagu korstnad, akende arv (NB! esifassaadil on mõned sissepääsu kohal olnud aknad hilisemal fotol kinni müüritud), rõdu, dekoratiivne lillepeenar jne. Aga kuidas ja millal on see toimunud, selles tahakski selgusele jõuda.
Et “kivimõis” oli see viimane, tunnistavad veel mõned fotod, mis on koopiatena olemas Koeru Muuseumis ning millel on juures aastaarv või inimesed, kelle vanus reedab, et tegemist on fotoga enne või pärast II MS. Neil fotodel on näha küll ainult osa mõisast aga pole kahtlust, et see pildilejäänud osa on kivist. Näiteks see pilt on pärit aastast 1935 ning on selge, et tegemist on kivist hoonega. Või ei ole?
Mul ei ole korralike baasteadmisi, mis võimaldaksid selles valdkonnas (ainu)õigeid järeldusi teha. Kui ma õigesti mõistan 1703 aastast pärit mõisa suure härrastamaja plaani, ehitati see kivist!? Hiljem on seda laiendatud ja täiendatud aga maha pole lammutatud!? Ja tundub ju ebaloogiline, et puumõis (juhul kui see olekski olnud), lammutatakse ja ehitatakse üles täpselt samasugusena? Ainult et nüüd juba kivist. Või krohviti puu üle? Krohvimise vastu näikse rääkivad näiteks alloleval fotol esiletoodud detail.
Tunnistan, et olen pisut segaduses ja abi oleks teretulnud. Arvake midagi sõbrad ja lugejad! Vaatame, kas saame asjas sotti või mitte? Kõik postituses nimetatud fotod on suuremalt üles laetud Preedi mõisa nimelisse albumisse.
8 kommentaari
Ma tean päris kindlasti, et mõis oli palkidest tehtud. Kui tulid kolhoosid-sovhoosid, siis oli seal punanurk ja mu vanaema räägib mõnikord lugusid, kuidas nad pärast päevatööd seal lustimas käisid. Mõis mingil põhjusel lammutati, nagu ka külas tühjaks jäänud majad ja ka viinavabrik. Lihtsalt lükati jossidega kokku. Paraku viinavabrikust jõud üle ei käinud ja nii see seisab siiani. Mäletan, et mõisast pärit palgid olid ka meie koduhoovis väikses virnas ja vanaisa uskus neid juurdeehitusel kasutada. Aga lõpuks sai neist ussitolm ja vedasime jäänused jaanitulle.
Mu vanaema on praegu 80a. aga ta suudaks sulle palju infot anda. Ainult kohalemineku vaev.
Viimasel pildil esiletoodud detaili kasutati puitmajade krohvimisel, et jätta kivimaja mulje. Koerus ei tea ühtegi sellist aga Järva-Jaanis asub samas tehnikas üks maja.
Väga kasulik info! Siis on ikka nii, et palkidest mõisale anti kivimõisa väljanägemine.
Siret, kuidas ma Sinu ja su vanaemaga kontakti saaksin. Saadad mulle mailile (marko [at] hong.ee) äkki oma telefoninumbri. Helistan!
Tegu on nn. rustikaalse nurgalahendusega, kasutusel ka kivihoonetel (Vodja mõisa peahoone), ehituskivi suurusega ei ole siin midagi tegemist, üritati jätta muljet, et nurgad on võimsatest kividest laotud, tegelikult oli krohv kiviklibuseguga. Rustikaalse lahendusena võidi ka võimas vuuk terve seina ulatuses peale viimistleda või isegi peale maalida.
Ega’s sel puitmaja-kivimaja dilemmal muud nippi pole, kui mingil ajal krohviti puithoone lihtsalt üle. Mäletan, et kui ma 1990ndatel, oma mõisate uurimise algajal Preedi mõisa asemel kolasin, oli mõni pehastunud palgiots veel näha.
Igasuguseid krohvipõhiseid kaunistusi (rusteeritud nurgad, liigendavad liseenid vms) andis teha ühtviisi nii puit- kui ka kivihoonele. See eeldas vaid pealehakkamist ja töö tegijate kunstimeelt ja vastavat käsitööoskust.
Preedi mõisahoone vanusena pakuksin 19. sajandi teist poolt. Täpsemini – hoone viimase üldkuju ja -välimuse (akende kuju, räästakarniisid jm) saamise aega. Kas ja mil määral kasutati toona seal ära vanemaid hooneid, sellele on VÄGA raske vastata. Iseäranis nüüd, mil hoonet enam alles ei ole. Alalhoidlikud Balti aadlikud ehitasid tihtipeale ümber vana hoone, nii, et see otseselt näha ei jäänud.
Toon siin näiteks Penuja, kus pealtnäha tüüpiline 19. sajandi keskpaiga rõhtvooderdisega puidust mõisahoone peitis endas tagaküljes kahe toa jagu vanema hoone vahvärk-konstruktsioone. Kahjuks paljandusid need alles siis, kui hoone varemete pehastunud seinad ümber kukkuma hakkasid. Seniajani kirun ennast, et oleksin võinud ühe vahvärgipalgi rusuhunnikust kaasa võtta, et äkki kunagi oleks keegi rahastanud dendrokronoloogilist analüüsi. Minu teada ehitati niiviisi Eesti mõisates 17. sajandil ja varem, mitte igatahes enam aga 18. sajandil…
Vana, 1703,.a. põhihoone kontuurid on ju selgelt näha.
Mina olen natuke ettevaatlik vaid kontuuride põhjal puidust mõisahoonete dateerimisega. Tõepoolest, kui historitsistlikult Preedi mõisahoonelt võtta ära täiskahekorruseline juurdeehitus, jääb gabariitides alles see hoone, mis 1703.a. plaanil on peal. Aga kas ka samade seintega? Ei tea… võibolla. Tõenäoliselt samal vundamendil, seda ehk küll.
Miks ma kahtlen? Esmalt lahtise tulega valgustuse korral ja muude lahtiste tuleasemete korral olid puithooned väga varmad maha põlema. Ma tean mitmeid näiteid puitmõisatest, mis on oma otsa leidnud sellise õnnetuse teel ja samades gabariitides ja samale vundamendile tagasi ehitatud. Üheks selliseks on Audru pastoraat, mis põles maha 1878 ja ehitati 1883 samades mõõtmetes tagasi. Audrus, tõsi küll, reedab hoone põhikuju juba ära historitsismi. Aga kui hoone ehitati tagasi veidi varem enne suurt historitsismipuhangut (enne 1840ndaid), siis seinte-katuse proportsioonide korral küll midagi hinnata ei saa – tollal olid lihtsamad mõisahooned kõik sellised järsu poolkelpkatusega puitehitised.
Peale 1905.a. mahapõletamist ehitati puidust mõisaid samades gabariitides ja samale vundamendile tagasi lausa massiliselt – Läänemaal nt Luiste, Sõtke ja Enge (kaks viimast hävisid uuesti vastavalt 1941 ja 1942).
Teiseks – ka tollal polnud majavamm ja muud “külalised” suhteliselt haruldased asjad. Kui see ikka hoonel sees oli, tuli ta lammutada ja taas üles ehitada. On teada ka selliseid juhuseid, kuulu järgi praegusele (Fr. Modi projekti järgi 1880ndatel rajatule) eelnevast Kohala mõisahoonest.
Palju aitaks hoone plaan – kui see “reedab” oma ebareeglipärasusega, et temas on mitmeid ehitusjärke, siis ma usuksin rohkem. Võtame näiteks Kursi pastoraadi, mis on pärimuste kohaselt 1817 varasemast hoonest ümber ehitatud. Ja kõige veenvam tõestus on loomulikult dendrokronoloogiline proov palgist :)
Jah, ma usun 60-70% tõenäosusega, et Preedi viimase mõisahoone vanema, ühekorruselise osa põhikonstruktsioonid võisid pärineda 1703.a. hoonest. Aga siiski on see hüpotees, mitte fakt.
Muinsuskaitseameti digitaalarhiivis on sellest Mõisast pikem ülevaade ja pildid aastast 1968.
ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A128/Preedi_mois.pdf