Alates tänasest oleme perega Ragn Sells kliendid. Rendime 240 liitrist prügikonteinerit, mille tühjendamine hakkab toimuma kord kuus. Esimene tühjendus toimub 28. veebruaril.
Kindlasti tekib lugejal õigustatud küsimus selle prügi suhtes, mida meie pere on tootnud praktiliselt 2008 aasta suve keskpaigast, kui me jäädavalt maale kolisime. Kuhu see viidi? Eks ikka metsa alla, sinna kuhu suur osa eestist oma olmejäätmed toimetab ja siis kampaania korras neid jälle ära toomas käib. Mis võiks olla veel parem viis oma prügi tasuta ja legaalselt ära andmiseks.
Jäite uskuma? Muidugi mitte! Nahkanuial, kus ainus lendav prügi on lõkkeasemelt plehku pannud, oleks selline tegevus rohkem kui taunitav. Mul endal on taskud alalõpmata kõikvõimalikke pabereid täis, nii seda mis ma maast korjan ja ka seda mis ma ise toodan. Näiteks kommi süües.
Tegelikkus on palju lihtsam. Kui vald vastavad lepingud 2008 aasta kevadel välja saatis, oli Nippi Kõrsi meie jaoks siiski pigem suvila kui kodu. Kuna omasime Paides korterit, kus prügiveo eest makstud, tassisime maalt lahkudes kõik siin tekkinud jäätmed kaasa ja panime linnas oma maja prügikasti. Nii toimis see kuni oktoobri lõpuni, kus korteri ära andsime. Sealt edasi on meid teenindanud kaks olemasolevat konteinerit, üks neist 140 liitrine ja teine vene ajast pärit plekist prügikonteiner, mis nüüdseks on pilgeni täis. Kokkulepe jäi, et saan selle prügi esimesel tühjendamisel autole laadida.
Väike mure on mul ka. Nimelt jäätmeveoki juurdepääs konteinerile. Reeglina toimub prügi äravedu pressautoga, mille registrimass on 14-26 tonni. Samas on Vardja teele kehtestatud koormuspiirang 8 tonni! See tähendab, et prügimasin on lubatust 2-3 korda raskem. Valla eriloaga võivad sellised masinad siin liikuda küll, ainult et luba tee korrashoidu ei taga ning jäätmekäitlejal on tee olukorrast ükskõik, sest “Jäätmeveoki takistamatu ligipääsu” konteinerile tagan ju mina!
Lisaks on lepingu järgi, millele allkirja andsin, üheks minu kohustuseks muu hulgas tagada, et “kuni 0,8m3 mahutavusega ratastel Kogumisvahend peab paiknema Jäätmeveokiga samal tasandil kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett vms) alusel”. Kust see võetakse? Juba 10×10 meetrit korralikult täidetud kruusaparkla rajamine maksab sõltuvalt pakkujast 10 000 või rohkem krooni. Kui see tuleb teha ainult prügivedaja jaoks ning katta veel itaalia marmoriga, võib selle maksumus kahekordistuda (heal juhul).
Ma ikka vahel imestan kui lihtsaks on mõne ettevõtte elu tehtud. Riik võiks ju kohustada inimesi samamoodi kulutama raha näiteks brändipoodides, väheedukates ärides vms. Või võtta endale kohustusi tagada rasketele pressautodele teede rajamine seal kus see vajalik. Mis seal vahet! Kindlasti on jäätmete kogumine kõigi maa elanike ühishuvi aga ma ei mõista kuidas teenuse tarbijal lasub kohustus kanda kõik kulud!? Käitleja saab minult kätte veotasu, konteineri renditasu ja lisaks pean ma nende tankidele rajama ka teed liikumiseks – veel (kümned)tuhanded kroonid. Kui lihtne oleks mul leida endale kuuluval 11 hektaril koht augu jaoks ning kraam sinna ajada! Sülitame selle, et tegemist on nitraaditundliku alaga. Tuhka sellest, et kõrge veetase viiks prügist imbuvad mürgised ained otse puhtasse rabavette. Või realiseeriks kogu põleva kraami lõkkes? Paljud ilmselt teevadki nii. Miks ma üleüldse prügi sorteerin, mina ju sellega raha ei teeni aga käitleja küll? Alles see oli kui viisin hiigelkotitäie plastikpudeleid taaramasinasse. 50 krooni tasuks nende säilitamise, kogumise, räpasesse taarapunkti viimise ja seal läppand haisu sees olemise eest. Ei tasu ära!
Võib olla linnas pole need probleemid nii tervad, sest vähemalt teed on seal olemas (niivõrd-kuivõrd). Aga maal, kus talud paiknevad ilma silmnähtava loogikata mööda maad laiali ja kus mõne juurde viib kitsuke põllutee, on olukord terav. Lisades siia juurde madalad või lausa puuduvad sissetulekud, olematu keskkonnateadlikkuse, pole ime, et maal prügi ei tekigi. Seda pole lihtsalt kasulik “tekitada”.
3 kommentaari
Eks Sulle jääb ju võimalus konteiner Vardja teeotsa toimetada õigeks ajaks :). Jääb tee lõhkumata. Ja suure tõenäosusega ei jää prügi viimata ka siis, kui sa selle “asfaltplatsi” rajamata jätad (nagu Sa tead ei ole ka minu hoovis parketti ja lisaks on sõidutee ning minu hoovi tasapindade vahe ca 10cm kuid prügi on siiani ikka ära viidud)
Mul tekkib aegajalt aknaklaasijääke, plastmassijama, elektroonikjajäätmeid, mida olmeprügi hulka just ei viska, kui just mikrokogused ei ole, eraldi konteinereid tellima ka ei hakka, kuigi sarnase probleemiga veel aasta aega tagasi soovitati (!!!). Kui seada oma käigud nii, et sõidad ntx. üle kuu läbi Väätsa, saab eelpoolnimetatud sinna tasuta ära viia, muidugi kõikvõimalikud ohtlikud jäätmed jms. ka. Viimati vinnasin sinna ka kaks ülisuurt olmeprügi kotti, arve, kuskil 11 krooni tasusin muidugi ära.
Indrekule – ma ei arvagi, et minu prügi vedamata jääb. Vaatasin lihtsalt sõlmitud lepingut ja kõrvutasin selle tegeliku olukorraga. Vahe on ikka väga suur ja sealt see mõttelend.
Nii teoreetiliselt kui praktiliselt on jäätmekäitlejal lepingule tuginedes õigus kõike seda minult nõuda! Ja jääda kliendina sealjuures heauskselt lootma, et tegemist on “tüüplepinguga” pole ka tark tegu. Vaata kuidas pangad praegu käituvad.
Olin prügiveo tingimustest laias laastus teadlik juba enne nimetatud lepingu sõlmimist. Seega saan vajadusel hakkama nii tee kui ka ümberkeeramiskoha korrashoiu kui parendamisega. Olen sellega arvestanud, mis ei tähenda, et ma ei võiks asjadele mis minu arvates viltu, tähelepanu juhtida.
Juhanile – mul klaasikillud endiselt viimata aga korralikult kokku kogutud. Viimati otsisin Paide Kaubamajas üles patareide kogumisurni ja poetasin sinna peotäie tühje patakaid. Prügi otse Väätsale viimine on kindlasti teema.