Sain lõpuks ometi täidetud oma hulk aega tagasi antud lubaduse ja skannerida üks vana kaart. Sellel on kujutatud Nava (Nawwa) talu krunti või kinnistut sellisena nagu see oli Vaimastvere mõisalt ostes. Aasta on 1884 ning ostjana on kaardile oma allkirja, kolm risti, pannud Jürri Juhanson.
Navast olen pisut kirjutanud Nahkanuia veebipäevikus ka varem. Vaata näiteks postitust “Desifreerimist ajaloohuvilistele”. See samanimelisel soosaarel paikenenud talu, on oma asukohaga keset soid ja rabasid köitnud mind alates minu esimesest külaskäigust Endla kaitsealale. Lisaks seob Nava omasid Nahkanuiaga tee, mida mööda pääseti suurele maale ning Nava rahva piltide olemasolu Nippi Kõrsi pererahva albumis viitab asjaolule, et nii mõnigi kord võidi jalga puhata just siin. Nava talu käekäiku uurinud Katrin Möllitsa sõnul külastatigi meelsamini Koerut kui Jõgevat, seda hoolimata talu paiknemisest Jõgeva maakonnas.
Katrinilt on pärit ka foto, millel on kujutatud Nava talu pärisperemeest, Jakob Leppik’ut. Kuidas ja kellelt ta talu omandas, on praegu välja uurimata. Lähtudes kaardist vaevalt, et tema selle otse mõisnikult ostis. Pigem siis kaardil mainitud Jürrilt.
Nava talust tuleb siin kindlasti juttu veelgi. Tegemist on liialt põneva paigaga, et seda eirata.
3 kommentaari
Olen muinsuskaitsja ning suur vanade kaartide huviline. NImelt on Nava saare kohta kaardid ka rootsi alates 1693. Kõige parem kaart pärineb aastast 1777 kus on väga hästi juba toonane kõrtsikompleks kujutatud ning kardinaalselt erinev hilisemast hoonestusest. Kaardid on ajalooarhiivis. Esimene teadaolev asukas on Rahli Thomas kelle järgi ka saart kutsuti. Navaks muutub saar alles 18 saj, ilmselt jõe järgi. Algselt on olnud saari kaks mis kokku kasvasid. Looduses on nähe praegu kraavi, mis seda veel meenutab. Kõrts on võrreldes ümberkaudsetega (Endla alal) uuem ning pärineb samuti 18. saj lõpust (kuulus Vaimastvere mõisale).
Aitäh kommentaari eest. Ilmselt on osa Teie mainitud kaarte ka minuni jõudnud. Vaadake näiteks SIIA.
Kui olete avastanud midagi, mida siit ajaveebist Nava kohta ei leia, andke kindlasti teada! Hindan seda väga.
Teil viidatud kaartide seas pole just huvitavamaid, vanemaid kaarte aastatest 1691 (koostaja Olof Quist); 1684 aluskaart ülejoonist 1769 Remmers, Nielson; 1777 kaks kaarti; 1819 superkaart mis minu meelest on parim ja täpsem kui kõik kaardid kokku.
Rootsiaegsete kaartide peal on 17. saj omanikuks Rahli Thomas ja 18. saj Kaste Thomas (kõrtsi asutaja ja pidaja).
Samuti on märkimisväärne, et piirid pole seal muutunud 13. saj peale ning mul on plaanis ekspeditsioon korraldada, et mõni neist üles leida kuna kaardi järgi võib umbkaudu aimata nende asukohti. Võimud vahetusid, piirid jäid seepärast on sinna kogunenud meeletu hulk piirikive ühte kohta – ainulaadne nähtus Eestis. Ilmselt on nad maasse vajunud aga kes teab… Oled loomulikult teretulnud osalema! Tervitades: Artur