Meil on siin üks tuttav reinuvader, keda aeg ajalt Nahkanuial ringi hiilimas näeme. Tavaliselt köögiaknast, kui ta üle Petserimaantee (nii kutsuvad kohalikud praeguse Vardja tee Rõhu poolset otsa) jalutab. Kindlasti käib ta öösiti ka maja juures aga senimaani on ta ikka distantsi hoidnud. Kuni tänaseni!
Alljärgnev pildiseeria on tehtud Pentax K200 aparaadi ja 18-55 mm objektiiviga köögiaknast. Pildid on lõigatud aga täpsustuseks niipalju, et loom asus umbes 40 meetri kaugusel elumajast ja püüdis nälja peletamiseks hiiri. Nagu näha, oli tal seekord õnne!
Nagu sellest veel vähe oleks olnud, luusiti pärast seda veel maja läheduses ringi. Kusjuures hiirepüüdja polnud üksi vaid kaaslasega. Mõlemad kenad, ilusa kasukaga loomad. Kui ma välja läksin, panid mõlemadüla välja metsa poole plehku. Minu poolest oleksid nad võinud ka edasi toimetada, sest mida vähem hiiri, seda parem.
Loomi on mul siin maja juures olnud veelgi. Suvel hirmutasid Maarjat kährikud, kes ei peljanud ukse taha jäetud kilekottides sorimist. Kohati tundub tõepoolest, et metsloomadel on metsas sedavõrd kitsaks läinud, et uuteks jahimaadeks sobivad ka asulate servad ja lausa asulad. Olen kuulnud, et ka Koerus on oma rebane. Õnneks pole suuremaid jahiloomi meile eksinud. Põdrad, metssead ja kitsed on hoidnud mõnesajameetrist vahet, ainult jäneste jälgi võib õuest leida.
Kui nüüd keegi sattus minu piltidest vaimustusse ja tahaks oma rännakut tõeliselt ilusate looduspiltide keskel jätkata, soovitan soojalt hea sõbra Alari Kivisaare värsket kodulehte. Seal on olemas kõik, nii kasutusmugavus kui silmailu. Viimane nii kujunduse kui üleslaetud piltide näol. Kindlasti lülitage sisse arvuti kõlarid, sest õige tunne tekib alles taustamuusikat kuuldes.
