Põrandakoolituse jätkuks mõtlesin, et värskendan oma mälu ja panen kirja kõik selle, mis mul on meeles Nippi Kõrsi põrandatest siis kui me maja ostsime ning nende hilisemast ümbertegemisest või puhastamisest.
Kolmes elutoas olid laudpõrandad. Köögis osaliselt valatud ja osaliselt laudadest. Sama sahvris ning valatud põrand koridoris. Tubade põrandate säilivust oli alguses raske hinnata, sest paksu värvikihi alla ma ei näinud ja sellest, mis toimus põranda all, polnud aimugi. Köögipõrand vajas väljavahetamist, sest laudosa oli ära vajunud, paigatud ning nägi inetu välja. Sama kehtis valatud osa kohta. Nagu vastupidiselt minu eelarvamusele, et köögi kiviosa on tehtud nõukogude ajal, selgus, oli see nii maja ehitamisest peale. Pakun, et seal tehti kapsarauaga sigadele süüa. Koridori ja sahvri põrand olid ka algusest peale valatud. Sahvrisse ehk hilisemasse peldikusse ehitati osaline puupõrand pärast fekaalipaagi valamist vundamendi alla.
Tubade põrandad otsustasime jätta kuid enne lõpliku otsuse tegemist kontrollida nende seisukord ka alumisel poolel. See sai võimalikuks, kui hakkasime valama alust kaminale ja pliidile ning lõhkusime selleks lahti osa köögi ja elutoa põrandast. Pilt, mis laudpõrandate all avanes, oli väga hea. Kõik oli kuiv ja näha oli, et olemasolevad tuulutusavad olid oma otstarvet täitnud.
Köögi, sahvri ja esiku vanad põrandad lõhkusin täielikult välja. Päästa polnud sealt midagi. Sahvri ja koridori otsustasin kaevata sügavamaks ja endise kivipõranda asemel panna sinna laakidel puit. Koridori osas asendus laud küll kiiresti plaatidega.
Kaevamisega läks ladusalt kuigi kõik need kuupmeetrid tuli välja vedada käsikäruga, mis oli isenesest paras pingutus. Mingeid muid takistusi ei esinenud.
Uue põranda jaoks muretsesin Müüsleris olevast saekojast Kuldari vahendusel jämedad kuuselaagid. Liigagi jämedad (15×20) ja kuus meetrit pikad. Kõikidesse ruumidesse laotasime alla liivapadja ja laagid ise istutasime Fibo kergplokile, mis said eelnevalt kenasti ühte tasapinda looditud. Seda tegime kõigis ruumides ühtmoodi.
Põranda soojustusena kasutasin tavalist 100-st kivivilla, mida panin ühe kihi kööki, kaks kihti koridori ja sahvrisse. Et villal oleks millel püsida, kombineerisime aluseks OSB plaadi (oli vist paksusega 10 mm). Seda oli kerge teha liistude abiga nii köögis kui teistes ruumides. Alt läksin sellega, et panime villa paika koos pealisplaadiga (22 mm OSB) ilma, et oleksime lasknud laakidel ära kuivada. Mõni aeg hiljem avastasin, et viimaste kuivamisel on tekkinud niiskus, mis teeb villa märjaks ja ajab laagid hallitama, sest ei lase niiskusel vabalt ära aurata. Ma ei olnud seda kahe silma vahele jätnud – põrandalaagid olid ju paraleelsed ehk mõlemad otsad lahti – kuid ju siis polnud tuulutus paremate killast ja nii pidin ma villa ikkagi välja võtma. Köögist osaliselt, sahvrist ja koridorist täielikult. Viimastes tegid olukorra halvemaks veel üksteise suhtes risti paigutatud laagid.
Kõigis kolmes ülalnimetaud ruumis on viimane kiht põrandat endiselt paigaldamata, sest seda pole mõtet teha enne kui veetud on kõik vajalikud kaablid, mis peaksid minema põranda alla. Kööki on muidu põrandamaterjal olemas. Ostsin selle mehe käest, kes teeb B.A.D. pildiraame ja välja näevad need lauad kah samamoodi. Tehtud arvatavasti mõne mahakistud küüni seinalaudisest, mida on lihvinud päike ja tuul. Sahvrisse plaanin samuti lauad panna. Loodan, et neid jagub mul sellest portsust, mis said ostetud ühe Väätsa mehe käest, kes oma talumajas euroremonti tegi. Praegu on need küll paksu värvikihiga kaetud ja ootamas pööningul oma aega. Koridori tuleb ruumi käidavust arvestades plaat ja selle alla mingit sorti elektriga töötav soojustus. Kuidas see hakkab välja nägema, polema veel lõpuni mõelnud.
Kolme elutoa põrandad lihvisin käsirellakaga puhtaks. Mõtlesin ka suure ketaslihvija rentimise peale aga selle mõtte laitis mõisade restaureerija Jarkko Arhilahti kohe maha, sest see tegevat vanad laudpõrandad isikupäratuks. Kaovad kõik konarused ja kumerused, mis tegelikult ongi vana põranda üks suurimaid väärtusi. Lihvimisest mäletan ülipaksu vävikihti, mis sõi lihvkettaid nagu leiba. Seda hoolimata sellest, et kasutasin kõige jämedama teraga liivapaberit.
Kõik kolm säilitatud põrandat jäid soojustamata ja on väga külmal ajal seetõttu jahedad. Samas mitte väga, seda on öelnud mitmed külalisedki. Ise ma kannan siiski talvisel ajal kodus olles meelsasti sokke ja sama teevad teisedki pereliikmed.
Kehva on lugu ka põhjapoolse elutoa välisnurgas, kus põrandatala toetav kivi on ilmselt ära vajunud ning põrand pisut õõtsub. Kuna ma sinna nurka põranda all roomates poleks pääsenud ning läbi põrandalaua mingit head kinnituslahendust välja mõelda ei suutnud, on põrand hetkel fikseeritud kahe metallist ehitusnurgaga. Nii on ta vähemalt paigas ja ei liigu. Kui keegi oskab öelda kuidas selline viga ilma põrandat lõhkumata parandada, olen tänulik ja ootan ettepanekuid.
Praegu kõik. Mõtlen veel ja kui midagi meelde tuleb, täiendan. Kõige lõppu pildigalerii: