Preedi “Kuningamägi” – kivikalme Paide rajoonis

Preedi Kuningamäe kalmet olen selles ajaveebis kahel korral põgusalt maininud (vaata postitusi Mõni sõna vanemast Preedist ja Preedi Kuningamägi. Tanel Moora, kes aastatel 1967 ja 1968 seda kalmet kaevas, andis viite ühele diplomitööle, kus kaevamistulemusi on põhjalikumalt käsitletud. Töö tegija nimi mulle meelde ei jäänud aga leidsin selle otsingusõna “Preedi” peale internetist, Tartu Ülikooli arheoloogia õppetooli kodulehelt, kus on üleval arheloogias kaitstud lõputööd 1948-2007.

Sealtsamast arheoloogia õppetoolist sain diplomitöö kätte ja mul võimaldati teha sellest valguskoopia. Koos tiitellehe, sissejuhatuse ja sisukorraga on selles 57 lehekülge masinakirja, ootuspäraselt piisavalt põhjalikku, et sellest läbi närida. Autor Ardo Niinre, töö valmimise aasta 1976 ehk kaks aastat pärast minu sündi ja pealkiri “Preedi “Kuningamägi” – kivikalme Paide rajoonis”.

Siia ajaveebi riputan esialgu üles diplomitöö kokkuvõtte. Saatsin täna hr. Niinrele küsimuse kogu töö avaldamiseks aga kuna tegemist oli töise mailiaadressiga, pole vastust enne esmaspäeva ilmselt mõtet oodata. Samas ei keela miski sellest osa tsiteerimist allikale ja autorile viidates, mis on tehtud.

Kokkuvõte

Preedi “Kuningamägi” on suhteliselt väike ja lihtsa siseehitusega kalme. Nagu nägime, puudus sellel tarandiline struktuur: oli vaid põhja-lõunasuunaline tuumikala, kuhu nagu näitab esemeline materjal, on matnud vaid üks suurem perekondlik suguvõsa 5-6 sajandi jooksul.

Kööndjalgadega ambsõlgede ja koredapinnalise keraamika esinemine kalmes tõestab, et kalmet hakati arvatavasti kasutama 4. sajandi lõpust või 4.-5. sajandi vahetuselt. Preedi “Kuningamäele” maeti aga kuni ca 9.-10. sajandini, arvestades enamikku vastavasse perioodi dateeritud esemeid (nagu mässitud rõngaspeaga nõel, tassikujuline keraamika, rootsuga odaots). Kedrakeraamika, pronksist pannal ja brakteaat on kalmele sattunud ilmselt peale selle mahajätmist.

Varasemad matused, mis paiknevad vastu rähkmoreeni, on põletatud matused. Kõrgemates kalme kihtides aga esines enam põletamata luid, mis on seoses künniga, kas osaliselt või koguni tervenisti purustatud ning seega ka hilisemad panused on võib olla kaduma läinud.

Nagu eelnevas juba märgitud, on Eesti alal veel teisigi seda tüüpi kalmeid uuritud, näiteks Läätsal, Lehmja-Lool jne., mis nagu Preedigi kalme ei sisalda enam eelnevale perioodile omast tarandilist struktuuri, kuid samal ajal on paljud nähtused sellistes kalmetes üle kandunud eelnevast perioodist (surnute põletamine ja põletusjäänuste laialipuistamine kalme põhjal).

Kohati võis oletada Preedi kalmes esemete tahtlikku purustamist (pannalde tükid, ambsõled, venitatult moonutatud sõrmus, keraamika fragmendid jne.), mis olid iseloomulikud eriti tarandkalmeile.

See näitab kogu antud kalme piires järkjärgulist üleminekut ühelt matmistraditsioonilt teisele, mille põhjusena tuleb kahtlemata näha sügavamaid ühiskondlik-majanduslikke nihkeid eesti hõimude arengus – sugukondliku korra lagunemist ja territoriaalkogukonna kujunemist.

Kuna Preedi lähimas ümbruses pole otseselt teisi analoogilisi matuseid seni teada, ning paistab, et muinasaja lõpuni koguni laiemat asustust siin tekkinud ei ole, võib arvata, et sellises “kolkapiirkonnas” ühiskondlike suhete areng võis kujuneda mõnevõrra aeglasemalt kui tihedamais asustuskeskustes. Seda näitab ühesugune kalmevorm ja matmistraditsiooni aeglane muutumine. Ka kalmest leitud esemed olid enamikus pikema aja jooksul kasutusel. Uusi ja haruldasi esemetüüpe (välja arvatud oletatav silmaga ketas) Preedi kalmes ei esine.

Preedi ümbrusse pole muinasaja lõpuni laiemat asustust tekkinud. Umbes 4 kilomeetrit linnulennult lõunapool, Nahkanuia ja Metsküla voortelt teame aga kaht tarandkalmet; need on “Kirikumägi” ja Kärdu mägi. Sealt on kindlaid andmeid veel kolme kivikalme äravedamisest. Niisiis lähim asustus ka varasemal perioodil, s.o. I aastatuhande algupoolel m.a.j. paiknes Preedi “Kuningamäest” küllalt kaugel.

Preedi ja Nahkanuia elanikke oleks võinud I aastatuhande keskpaiku võrrelda kui metsatalurahvast külarahvaga. Muinasaja lõpul kandus asustuskeskus juba Preedi mõisa ümbrusse, sest seal on 16. sajandil isegi juba kahe vakuse (Wredensitz) keskus olemas.

Lk. 46-48