Eesti Rahva Muuseumis säilitatakse tohutul hulgal infot, mis on kogutud erinevate küsitluste käigus erinevatel aegadel. Mul õnnestus sealt leida Rõhu ja Nahkanuia külast 1932. aastal antud vastused igapäevaseid töid-tegemisi puudutavale küsimustikule. Ma ei taibanud kopeerida küsitluslehte ennast aga teen seda kunagi tulevikus kindlasti. Siis saavad näha olema ka pildid, millele vastustes viidatakse.
Vastusest küsimusele nr. 17 võib aimata, et vastajaks oli Rõhu kooli personal. Seda kinnitab asjaolu, et samasuguse täidetud küsitluse on muuseumile saatnud ka Vahu algkooli juhataja A. Hõlpus.
ERM, KV 9: Kk. V 313-319
Vastused saadud Järvamaalt, Koeru kihelkonnast, Väinjärve vallast Rõhu ja Nahkanuia külast. Saadud 5.IV.1932.
1. Külv. Viljaseemet külvatakse külimitust. Vanem viis põllest külvamine. Külimit on ümmargune. Külimit kinnitatakse keha külge rihmaga, rihm ulatab õlalt külimitu alla. Külimisel astutakse parem jalg ees!
2. Vikat. Vikativars on kahe samas suunas sisselastud pulgaga. (pilt 2) On ka ühe ümberpainutatud pulgaga. (p.3) Loogaga vikateid ei tunta. Vikativarre alumisse otsa kinnitatakse luuake selleks, et siis jäevad puhtad koosed, ei ole riisumist. Niitjad käivad üksteise järel.
3. Reha. Rehavars on pealtpoolt hargikujuliselt lõhestatud (pilt 5). Rehaosade nimed on: rehavars ja reha.
4. Kupardamine. Linakuparde raatsimisel raats kinnitatakse pingile ja tõmmatakse linapeo raatsist läbi (pilt 7). Ka vikatiga lõigatakse kupraid, mõnes kohas taotakse kirvega kuprad ära. Raatsiga kupardamine on vanem.
5. Pahmas. Rehepeksul pahmatallajateks on hobused.
6. Koodipeks. Vardaga rukkirehte pekstes pahmas laotatakse rehealla rööbiti reas.9. Pakktaru. Pakktaru on pika kitsa suulauaga (14). Mett võetakse alt. Pukkatru on püsti.
10. Õlgtaru. Õlgtarusi on praegu siit 7 klm Merja küla … (MM: edasine tekstiosa halva kopeerimise tõttu lehelt välja jäänud)14. Lohistusaisad. Heinamaal veetakse heinu kokku.
16. Kandmisriistad. Põhu kandmiseks tarvitakse kolkeid (pilt 21) ja ka korvi (pilt 22). Korv on vitstest paju.
17. Kaelpuud. Kooliümbruses on tarvitusel kaelkoogud (pilt 24).
18. Munad. Lihavõtte munade värvimiseks tarvitatakse sibulakoori, kirjut riiet, mis värvi välja annab see pandakse muna ümber ja siis keedetakse. Värvitakse ka värviliste paberitega. Lihavõttemunadena tarvitatakse kana mune.21. Silguvarras. Varrast tarvitatakse silguküpsetamiseks. Vars on puust nimega silguvarras. Rauast on silguküpsetamise rest.
22. Veri. Tanguvorsti valmistatakse verega ja ka ilma. Vereta vorst on vanem. Verest valmistatakse veel verikooki.24. Kaevud. Kaevud on kivi ja puu seintega, lahtised, ümmargused. Veevõtmine sünnib kooguga, rattaga.
25. Kiin. Seda tereriista kutsutakse kiim ja tarvitatakse toas hagude raiumiseks.
26. Vokid. Mõlemad vokitüübid on tarvitusel mida kujutavad pilt 27 ja 28.31. Häll. Tarvitatakse vibuga hälli (pilt 31) ja ka jalastega hälli (pilt 32). Jalased on rautatud nõnda kuidas kujutab (pilt 32).
32. Lapsetool. Väikeste laste istumiseks tarvitatakse suuga (MM:!?) toole (pilt 33).34. Kiiged. On tarvitusel kiige (pilt 36).
35. Talgud. Väga harva tuleb ette linatalguid.