Terve hommikupoolik ja pärastlõuna rassimist ja ongi valmis. Vardja tee parempoolne serv on sinna sirgunud võsast ja lepast puhas: maha saetud, juppideks lõigatud, hunnikutesse tassitud.
Ma ei uskunud ise ka, et sellega hakkama saan. Kuidagi kole oli vaadata kogu seda tohutut lasu langetatud puid ja oksaräga. Aga nagu iga ebameeldiva tööga ikka tuleb kuskilt otsast alustada ja pikkamööda, töö edenedes, muutub ebameeldiv meeldivaks. Selja taha jäävad ju kenad puuvirnad, oksahunnikud ning neist puhastatud maapind.
Seekord olin targem, kui enne puude langetamist madalama võsa puude alt ära trimmerdasin. Nii oli “raiesmikul” komberdamine sellevõrra lihtsam.
Nüüd on jäänud materjali äravedu ja kui okstele uut omanikku leida ei õnnestu, siis nende põletamine. Ma arvan, et ma tean, kust ma saan masina küttepuutoorikute äraveoks maja juurde. See selgub vast kolmapäeval, aga võib olla ka mõnel teisel päeval pärast kolmapäeva. Sinnani on mul aega ka tee teine pool käsile võtta. Trimmerdasingi sealt täna teest umbes meeter-poolteist alusmetsa maha, et puude lõikamine oleks lihtsam. Jätkan seal saega homme!
Täna käis Vardjal selle aasta esimene kalamees. Võib olla on neid olnud teisigi aga mina pole neid sellisel juhul näinud. Toimetasin parajasti okstega kui nägin meest lähenemas. Tuli jalgsi ja sellest, et ta auto värava taha jättis ei teinud ta mingisugust probleemi. Kui ta naases, rääkisime pisut juttu. Kala ta sellel retkel ei saanudki.
