“Ilusal kevadel” – Fred Jüssi

Fred Jüssist on selles ajaveebis olnud varem ka juttu. Isegi sedavõrd palju, et olemas on eraldi temanimeline RUBRIIK.1 Et ta paarile Nahkanuia ajaveebi lugejatele väga sümpaatne polnud, oli mulle küll üllatus aga mitte nii suur, et ennast sellest heidutada lasta. Tegelikult pole ju selles midagi imelikku, et kõik kõigile ei meeldi.

Möödunud reedel oli mul asja raamatupoodi. Leidsin sealt kirjastuse Huma poolt välja antud raamatu Fred Jüssi piltidega. Sirvisin seda pisut ja otsustasin siis selle 136 krooni maksva raamatu endale soetada. Ma ostsin selle raamatu, sest mulle meeldivad Fred Jüssi pildid. Miks?

Mina olen Fred Jüssi piltidest leidnud enda jaoks oluliselt enam loomulikkust kui paljudest praegu normiks saanud looduspiltidest, kus minu arvates tehnika hakkab varjutama tulemust. Tehnika selles mõttes, et kõikide nende makro- ja teleobjektiivide võimalused ei lase väga sageli loodusel kaardisse paista sellisel kujul nagu ta vaataja silmale paistab. Tulemus võib olla efektne aga minu jaoks pisut eluvõõras kui nii võib väljenduda. Kujutan näiteks ette, millise vastuvõtu osaliseks saaksid nimetatud raamatus esitatud fotod portaalis looduspilt.ee. :)

Fred Jüssi pildid seevastu annavad oluliselt selgemini edasi olustikku ja keskkonda, nii et foto vaatajal on lihtne ennast tema “foto” sisse mõelda. Ja kuigi mees kasutab kahtlemata korralikku tehnikat ning fotod on ju tehniliselt korrektsed, ei tõusetu see ta fotodes esile. Nii võib ka algaja fotohuviline ennast proffessionaaliga samastada, seda hoolimata sellest, et samasuguste fotode saamiseni jääb aasta(kümne)id rasket õpiaega.

Fred Jüssi fotod ja nendel kujutatu on lihne ning selles ehk peitubki nende geniaalsus. Albumiks kokkusulatatuna annavad need samas üpriski hea pildi nende tegijast ja tema väärtushinnangutest nagu ka kohtadest tervikuna kus fotod on tehtud.

Aga võib olla ma eksin rängalt! Võib olla on Fredil endal kodus hulga selliseid pilte, mis on minu käsitluses “eluvõõrad” ja ainult ootavad kirjastajat kes neist raamatu teeks. Võib olla on küsimus lihtsalt selles, et keskkondade terviklik kujutamine on tema tugev külg ning selle vahetudes putuka-, looma- või linnufoto vastu kõik muutub. Ja võib ka olla, et ma olen oma seisukoha kujundanud puhtast kadedusest. Sest mida on minul ette näidata? Midagi. :) Seepärast ei tasu ka minu mõttelendu liiga tõsiselt võtta. Üks paljudest.

1. Vaata ajaveebi vasakpoolses servas olevat rippmenüüd [↩]