Kahtlemata on inimmälu subjektiivne ja kipub tagantjärgi ilustama kõike seda mis olnud. Nii meie Maarjagagi vaatame oma tütrekest ja võrdleme praegust aega mõne aasta tagusega, kus poiss samas eas oli. Ja pole midagi parata, Mattise kasvamine on meilt nõudnud oluliselt vähem närvirakke. Sest võrreldes Meelimari tähelepanuvajadusega oli Matu titeiga meile vanematena lausa lust ja lillepidu. Või siis vähemalt nii arvame me praegu, tagantjärele.
Eile jorises tüdruk terve õhtu läbi. Ei tahtnud magama jääda ei minu ega Maarja süles. Eriti minu süles, seda sõltumata sellest millises asendis ma teda hoidsin või kiigutasin. Sellepärast lööbki Maarja selg päeva lõpuks tuld välja. Siiski on meil mõnel korral muidu reegina süles uinuv laps õnnestunud magama panna enda otsese osaluseta. Sain täna hommikul ühe sellise uinumise filmilindile. Muidugi toimus see Meelimarile omase vaikse jorina saatel.
3 kommentaari
Palun pisut kannatust. YouTube töötleb üleslaetud videot neile sobivasse formaati vms. Kiirustasin pisut. Loodetavasti saab asi lähiajal korda.
Sain video korda. Lahendus saabus faili teistkordsel üleslaadimisel. Selgus, et esimene fail hangus ja see ei hakanudki tööle. Nüüd aga head vaatamist ja tuhat vabandust minu poolt!
Väga armas!
Kas sa suurema voodi peale oled mõelnud? Et selline kus oleks oma territoorium, ja hea kui piirdega, muidu kipuvad tited “rändama” hakkama…:)