Oskus lugeda varemeid tähendab mõista iseennast. Varemeid silmitsedes, mediteerides ja restaureerides saame juba noorena aru aja paratamatust toimest, lihtsast kuid paratamatust tõsiasjast, et kunagi saabub vanadus, kunagi katkeb see elu hoopis. Mitte kõik varemed ei ole selleks, et need maaga tasa teha.
Mulle meeldis see Hillari poolt üles pandud kommentaar fotodele Udeva lagunevatest karjalautadest. Neid professor Juhan Maiste poolt kirjapandud sõnu peaks lugema iga riigikogulane, erakond või kes iganes, kes räägib või arvab end rääkivat maarahva nimel. Sest oskus “lugeda varemeid tähendab mõista iseennast”. Need varemed räägivad meile lisaks minevikule hoopis veenvamalt tulevikust. Iga selline sissekukkunud lauda või talumaja katus on otsekui selge sõnum ‘paratamatust tõsiasjast’, et ‘kunagi saabub’ aeg, mil elu maal katkeb hoopis.
3 kommentaari
Mõtle ikka positiivselt- Loodus tühja kohta ei salli.
Kuni on sinusuguseid, siis maal elu ei katke ja see jätkub vahetpolekesvõimulon tingimustel.
Maaelu jätkumine on ainult osaliselt seotud poliitika ja poliitikutega. Pigem on küsimus tarbimismentaliteedis, mis sunnib inimesi lahkuma otse tarbimise keskele, “parema elu” keskele.
Aga elu maal läheb edasi, iseasi kas see enam maaelu on? Ja muide, loodus sallib inimese poolt tühjaks jäetud kohta päris kenasti. :)
Maapiirkondade tühjaks valgumine on ikka valdavalt tööhõive probleemidega seotud aga mitte tarbimisharjumustega. Kui luuakse uusi töökohti, siis tekib ka inimesi.