Kribisin päevapeale valmis ühe lühema artikli ajakirjale Loodusesõber. Olen sinna mõnda aega vahelduva eduga kirjutanud matkavarustusest ja selle valikust. Viimases ilmunud numbris näiteks oli juttu matkauiskudest, mille üheks edasimüüjaks on ka minu väikefirma Hong Matkad OÜ.
Lisaks valmistasin hommikul ette Koeru Matkaklubi asutamisdokumendid, mis homme saavad allkirjaõigsuse tõestamiseks valda toimetatud. Selline mittetulundusühing on nüüd asutatud ning asub peatselt tegutsema, võttes esmalt üle Koeru kooli matkaringi vedamise ning mõningate lubatud ürituste korraldamise.
Hommikupoole pidin käima veel ka Koerus, et soetada kauplusest tööstusvoolu väljavõtte tegemiseks vajalikud vidinad nagu paar kaitset ja veel midagi. Kokku läks ettevalmistustele märkimisväärne summa ja tuleb ainult tänulik olla Endrikule, kes omast ajast tuli ja need asjad omavahel tasuta kokku sobitas.
Tööstusvoolu läks mul tarvis puulõhkumisseadme tarbeks. Mehed olid sellega kohal juba nelja paiku ja seadsid masina töövalmis. Kui ühendus masina tarbeks oli loodud, hakkas too tõrgeteta tööle, mis mu meele heaks tegi. Arvasin, et minu kaugus lähimast alajaamast ja praegune voolutugevuse teatav kõikumine võivad mõjuda ka võimsa masina töövõimele halvavalt. Aga kõik sai korda ja esimesed haludki katsetuse korras lõhutud. Homme algab meestel tööpäev kell 8, õhtuks loodetakse kogu puuvirn masinast läbi lasta.
Hea uudis on seegi, et pärast pikki läbirääkimisi jõudsin naaberkinnistu omanikuga kokkuleppele, et saan temalt teatud tingimustel rendile kinnistu elamumaa alla jääva osa, umbes kahe hektari suuruse maatüki. Seal on praegu püsti isevalatud plokkidest ait ning palkidest elumaja. Nimetatud hoonetest pole kumbki kahjuks enam isegi mitte taastamiskõlblik. Elumajal puuduvad kõik siseseinad, vahelagi ning osaliselt välisseinadki. Sügisel tegin omal initsiatiivil ja kuludega kinnistu osaliselt korda, puhastades selle võsast ning niites ära kõrge rohu. Eesmärgiga sinna kevadel murutraktoriga peale saada, mis peaks ka õnnestuma.
Pikemas plaanis tahaks, et ka Abrami oleks osa Nahkanuia keskkonnasõbralikust laagri- ja puhkeplatside võrgustikust. Seal võiks olla eraldi telkimisplats ning ka lõkkease. Aga kui midagi ei tule, piisab ka sellest, et taluase on korras ja niidetud. Siis on endal, külalistel ja lihtsalt möödakäijatel hea vaadata.
Külalistest Nahkanuial eelseisval suvel ilmselt puudust tunda ei tule. Minu õel on lapsed ning täna sündis poeg ka Maarja õele Laurale. Palju õnne talle! Õepoeg Tommy on Mattisega ühevanune, Laura poeg Roger aga Matildega. Õetütar Kimmu peab leppima oma jubeda onu seltskonnaga. Nii et on kellega mängida ja loodetavasti mänge, mida mängida. Pingutan omalt poolt, et lastel oleks suvel siin lahe olla. Umbes nagu minul 25 aastat tagasi Vahukülas vanaema juures.
5 kommentaari
Julgen arvata, et 25 aastat tagasi vanaema kindlasti ei pingutanud, et Sul oleks maal tore.
Vanaemad tegid lõunaks praemune ja hoolitsesid pigem loomade ninaesise eest. Või lõid kahte kätt kokku kui avastasid, et pesukapist on linad kolinud metsa-alla teatri eesriideks……Ja usu Marko selliseid suvesi ei pinguta sa parimagi fantaasia juures.
Määravad ei ole ei eksterjöör ei interjöör…
Võibolla vanaema ei pingutanud, küll aga tegid selle aja toredaks tädide lapsed ( mõtlen minust vanemaid). :) Aga mammi oli meil hea.
Põhimõtteliselt nõustun Sinuga Heli. Samas asjade sättimine selliselt, et need mõjuksid nagu maal vanaema juures ei pea ilmtingimata tähendama tohutut korraldamist. Pigem vastupidi. Toimetagu nad ise sellel suurel mängumaal, mille nimeks on Nahkanuia ja seda ümbritsevad sood ja metsad. Minu poolt on koht kus riideid kuivatada ja kõht täis süüa. :)
Mis Sa Marje arvad onulastest? :) Kas nemad olid ka toredad?
Onulapsed on muidugi toredad. :) Aga vaatasin asja sinu poolepealt ja sul ju Vahukülas onulapsi polnud :)))
Aaaa, nüüd saan aru küll, et “ennast kiitmast ma ei väsi”. :) Olid päris lahedad tegelased jah, tegemist oli igatahes küllaga ja mul ei ole eraldi meeles nagu mul kunagi oleks kohe eriliselt igav olnud. Vot ei tule meelde.