Lühidalt teehooldusest ja Abramist

Valla poolt tellitud Vardja tee esimese 1000 meetri hööveldamise kvaliteet ei ole kiita. Höövel on tee horisontaalse sahaga läbi sõitnud ning, võib vist küll nii öelda, teinud kasu asemel pigem kahju. Kahju seisneb lahtise kruusa kuhjamises tee äärde ning varasema profiili hööveldatud teepinna lõpliku tasahööveldamise. Lahtine kruus teeservades on hilisemale teehooldusele kadunud materjal aga lisaks Lühidalt teehooldusest ja Abramist

Tänaseid toimetusi

Tulime küla pealt. Maja haiseb ikka veel aga mitte enam nii palju kui hommikul. Mati ja Matilde juba magavad, mina vaatan poole silmaga õudukat, teine pool püüab kaasa mõelda. Viimastel päevadel on niitmine omandanud uue tähenduse. Kui varem oli see küllaltki ebameeldiv kohustus, siis täna võtan seda kui lõõgastust ja meeldivat vaheldust päevasele arvutitööle. Päris Tänaseid toimetusi

Mosaiik Abramist

Nahkanuia ajaveebist ei maksa lugejal otsida kasulikke arvutialaseid näpunäiteid, sest selliseid teemasid siin peaaegu et ei puudutatagi. Peaaegu sellepärast, et teinekord kui tulen välja mõne (enda arvates) laheda asjaga, näiteks töödeldud fotoga, ei saa ju selle tegemise au endale võtta ning tuleb viidata programmile või selle loojale. Üks sellistest programmidest, mida olen heal meelel sunnitud tutvustama, on AndreaMosaic, Mosaiik Abramist

Esimene mesi ja mesilased

Mesilased ei ole esimesed! Ei ole selles postituses kuidagi seotud selle konkreetse meega, kui siis kaudselt. Nimelt tõi Kalle mulle uudsemett, selle aasta esimene korje tema mesilastelt. See ei ole Nahkanuia mesi aga mesi siiski. Ja maitses nagu mesi ikka ehk oli hea ja magus. Isegi väga magus! Ikkagi oli hea seda saada ja süüa.

Nahkanuia jääkoskel

Ma olen korra kirjutanud Abrami kiviaida korstnas pesitsevast kosklast. See lind on osanud oma tegemisi toimetada mulle täiesti märkamatult. Pea kõik välja- ja sisselennud pesasse on jäänud ainult tema enda teada. Välja arvatud üks, mis ta asukoha reetis. Täna silmasin kosklat kortsnast välja piilumas ja ma ei suutnud vastu panna kiusatusele talle külla minna. Täpsustuseks niipalju, Nahkanuia jääkoskel

Sülemi püüdmine Nahkanuial

Tahtsin minna täna Truuperiga jalutama kui märkasin vana sepikoja kohal peaaegu minu maja vastas kaht veel lennuvõimetut rästapoega. Lasin Truuperi lahti, et ta vähemalt ühe neist kinni püüaks, ise jooksin teisele järele. Kõvad jahimehed nagu me oleme, kumbagi lindu kätte ei saanud. Tagasi vahtra juurde pöördudes ja Truuperit kutsudes oleksin peaaegu et peadpidi jooksunud mesilassülemisse, Sülemi püüdmine Nahkanuial

Mesilasekaitsekostüüm Nahkanuia moodi

Nagu ma eelmises postituses kirjutasin, kohustas sisemine mina ära niitma ka Abrami esist platsi. Tegelikult polnudki see niivõrd sisemise dialoogi küsimus kui austus iseenda ja teiste kätetöö vastu! Oli ju Abrami see, mis kevadel sai talgukorras koos toredate abilistega puhastatud ning kuidas ma nüüd astun pea püsti neile Koeru vahel vastu kui koospuhastatud õu õlgadeni Mesilasekaitsekostüüm Nahkanuia moodi

Linnurahvast

Alles see oli kui mõtisklesin miks on Nahkanuial linde “vähe”. Viimased nädalad on mind veenud vastupidises, põnevaid linnuelamusi kohtab rohkesti ja need ei ole seotud ainult hallrästastega. Ehk kõige põnevam avastus möödunud päevadest on koskla pesa Abrami ait-kuivati korstnas. Linnud on osanud oma elu nii vaikselt sisse sättida, et me midagi pole märganud. Seegi kord Linnurahvast