Mingi kuklatunne sundis mind täna kontrollima Nahkanuia ajaveebi sünniaega. Eile kolm aastat tagasi tegin oma esimese postituse ja sealtpeale on projekt ennast tasapisi paika loksutanud. Nahkanuia ajaveebist on minu jaoks saanud meeldiv osa igapäevarutiinist, võimalus ennast ja oma mõtteid Nahkanuia küla elanikuna, kuid mitte ainult, väljendada ning paljudele teistele ajaviide hommikukohvi kõrvale või lõunapausil.
Kolme aasta jooksul olen ajaveebis avaldanud 1086 postitust ning saanud vastukaja 1802 kommentaari näol. See teeb 1,65 kommentaari iga postituse kohta. Kui eeldada, et ühe postituse tegemisele kulub keskmiselt tund, mis võib nii olla küll, olen kolme aasta jooksul bloginud järjepanu 45 päeva ehk 1,5 kuud. Vastutasuks olen saanud 50 201 erineva külastaja 128 558 külastust ning 335 644 erineva postituse klikki.
Kunagi tsiteeris üks mu sõber kedagi klassikut, kelle sõnul 1000 tundi millegi kallal järjepanu töötamist toob endaga kaasa kuulsuse. Olin siis ca 500-nda postituse juures ja kuigi tegemist oli naljana öeldud ning samamoodi võetud sõnadega, püsisid need kangekaelselt meeles. Tuhandendama postituse magasin siiski maha. Küsimusele kuulsuse kohta aga ootaksin lugeja vastust. Nii huvitav on teada kas ma olen nüüd “kuulus”?
Kolm aastat on pikk aeg ja selle aja jooksul on Nahkanuia ajaveebi arengus olnud erinevaid etappe. On olnud ajalooajastuid, eneseotsinguid ja ühiskondlike teemade käsitlemist, sekka olustikukirjeldusi. Teemaderingid ja meeleolud tulevad lainetena, et siis vaikselt hääbuda ja uuega asenduda. Kuid nii see ju peaksi olema!
Sellegipoolest on mul Nahkanuia ajaveebi 3. sünnipäeval või õigem oleks vist öelda, sünnipäeva järgsel päeval, au ja rõõm teatada veel ühest väikesest uuendusest. Nimelt sain nõusse Maarja, et avada uus rubriik – “Nahkanuia köök”. Mida me tahame selle uue rubriigi ja toimetajaga pakkuda? Kindlasti mitte ainult Maarja toimetusi Nahkanuia köögis kuigi ka seda ilmselt tuleb ja saab olema. Pigem on “köök” koondnimetus kõigile neile tegevustele, mis seni on varju jäänud või saanud episoodilise ja kallutatud kajastuse minu poolt. Võib olla olekski tark Nahkanuia köök võrdsustada pigem vaatega elule Nahkanuia külas ema ja naise pilgu läbi. On ju Maarja ja lapsed kogu aeg kohal ning pole välistatud, et näevad elu hoopis teistmoodi kui mina. Ise ootan huvi ja põnevusega esimesi postitusi. Otsi neid tulevikus rubriigi “Nahkanuia köök” alt või siis selle väikese roosal põhjal pruuni logo järgi.
Selline ta ongi, Nahkanuia ajaveebi 3. sünnipäeva postitus. Asisem ja lühem kui varasemad. Aga et sünnipäevad on omamoodi verstakivid, andke lugejad teada mida teie arvate Nahkanuia ajaveebist ja mida tahaksite näha teisiti.
4 kommentaari
Palju õnne! Oled ühe kolka-ääremaa virtuaalselt ära elustanud ja ajalukku jäädvustanud. Ka palju muud kasu, mille reaalseks mõõtmiseks antud kolmest aastast ei piisa.
Mäletan Sinu blogimise alustamist. Julgen väita, et ega Sa ise pole enam see mees, kes olid blogimist alustades. Muutumine on kulgenud positiivses suunas ja kindlasti on selles oma osa ka blogimises.
Palju õnne minu poolt ka! On olnud väga tore Sinu (kirjutiste)seltsis aega veeta. Ja ootan põnevusega Maarja postitusi.
Õnnitlused, Su projektid on vägagi mõnusad! Hea asi tuleb ikka välja siis, kui ei tee seda raha pärast, vaid sisemisest soovist.
Kui ma õigesti mäletan ühest hiljaaegu loetud raamatust, siis selle “kuulsaks / edukaks” saamise kohta väidavad majandusinimesed minu arust mitte et 1000 vaid 10000 tundi tuleks asjaga tegeleda. Aga ma võin muidugi ka eksida. Teatud ringkonnas olid sa äärmiselt kuulus juba enne seda 500 postitust.