Kui ma paar aastat tagasi lähemalt linnuriigiga tutvust tegin, avardus minu arusaam metsaelust tohutult. Lindudest said äkki kaelustuvid, künnivaresed, ohakalinnud, siidisabad, sinitihased, pasknäärid, musträstad, kanepilinnud, puukoristajad, suurnokk-vindid, punarinnad, rohevindid, väike-kirjurähnid, sabatihased, siisikesed, tsiitsitajad ja veel palju teisi linnuliike, kelle olemasolust mul selle ajani aimugi polnud. Olen lindudele tänulik, sest tänu neile sai mulle selgeks milliste väärtustega me tegelikult “metsi majandades” tegemist teeme ja võib vist öelda, hävitame.
Kuigi kõik linnuliigid on omaette võttes looduse ime, on mõned neist ühel või teisel põhjusel leidnud tee ka kaitsealuste liikide nimekirja. Näiteks väänkael, rähnide sugulane. Minul õnnestus seda lindu oma hobilinnuvaatleja karjääri jooksul näha vaid korra. Aga oleks muidugi tahtnud enamat, näiteks võimalust seda suhteliselt haruldast lindu rahulikult lähemalt silmitseda ning püüda jätta meelde liigile omased tunnused. Looduses on sellised vaatlushetked sama haruldased kui haruldane linnuliik ise, ja kui need kaks kokku panna, saame nullilähedase tõenäosuse.
Vahetevahel elu üllatab ja toob koju kätte asjad, millest unistadagi ei oska. Näiteks väänkaela ja võimaluse teda pikalt vaadelda. Nahkanuia ikka pakub selliseid imesid. Imesid, mis põhinevad lihtsatel asjadel ning seostel, nagu näiteks aknaklaasi ja linnu kokkupõrge.
Õnneks sai Nahkanuia väänkael ainult põrutada kuid piisavalt, et mitte kohe ära lennata ja ennast minu peos hästi tunda. Uurisime teda Matildega põhjalikult ja näitasime läbi aknaklaasi emmelegi. Kuigi tegemist on suure kahjuriga, oli ikkagi ülev tunne hoida oma käes seda väikest ja kaunist lindu. Ma väga loodan, et see kohtumine pole minu elus viimane!
2 kommentaari
väänkael pole tegelikult kahjur vaid III kategooria kaitsealune lind hoopiski. Looduses paraku käibki olelusvõitlus. Mul on olnud samasugune tore kogemus väänkaela poes hoida (lendas kasvuhoonesse ja ei leidnud sealt enam väljalendamise kohta)ja lähemalt uurida. Alguses mõtlesin, et linnuke on endale viga teinud, et kael liigub nii kummaliselt aga nii peabki olema ja omapärane on ka tema”ussikiri” seljal. Palju toredaid kohtumisi linnuriigiga edaspidi!
Nõus Sinuga “kahjuri” osas. Ilmselt sain inspiratsiooni selle väljendi kasutamisel kuskilt siit: “Kuna puuraiumiseks sobivat nokka pole väänkaelale antud, siis peab ta hõivama teiste rähnide valmistatud pesaõõnsusi. Kuna ta aga enamikust õõnsustes pesitsejaist oma talvekorterist hiljem pärale jõuab, siis ei jää tal muud üle kui rünnata agressiivselt teiste lindude pesi ja nii võib ta enne sobiva leidmist hävitada mitme linnu pesa.”