Eelmise postituse valguses ei ole Nahkanuia ehk kõige turvalisem koht auto parkimiseks maamunal kuid kõige-kõige kriteeriumeid on teisigi. Need ei ole Guinessi rekorditena selgelt mõõdetavad ega ka kontrollitavad kuid neil on väga võimas emotsionaalne mõõde.
Ma ei mäleta ühtki teist kevadet kus lõhnad oleksid olnud nii teravad ja selgesti eristatavad kui sel aastal. Toomingas, sirelid, mustsõstrad, vaarikad ja muud õitsema puhkevad taimed vanadel talukohtadel sunnivad tihti seisatama ja sügavalt õhku kopsudesse tõmbama. Niisked hommikud ja niidetud rohi ainult rõhutavad seda.
Ka kevad tervikuna, olgugi et külmavõitu ja äärmustesse kalduv, on olnud suuremas osas nauditav. Vihm toob välja looduse värvid ja pilvede vahelt piiluv päike rõhutab neid. Ilus oli seegi vaatepilt täna õhtul Kördile, kus loojuva päikese kiired värvisid hooned soojalt oranziks ja tõid nende kohale särama vikerkaare. Selline on minu kõige-kõige maailm – lühidalt.
5 kommentaari
…aga kuidas sääskedega on? Kas need on juba lõunamaalt tagasi?
Sääsed ilmusid massiliselt välja sel päeval kui me õunapuid istutasime. See oli vist viimane ilus ja soe päev enne praegust külmalainet. Praegu tuule ja külmaga võib neid kohata üksikuid. Tahaks muidugi loota, et see nii ka jääb.
Sääski on isegi meil (alevis) massiliselt. :)
Pühap 22. mai lõunaajal polnud Koerus ühtki sääske, samuti surnuaial, kus neid tavaliselt karjakaupa piniseb.
Seevastu Vaol, kuigi maja asub põldude keskel ja tuulte käes, tahtsid sääsed ära süüa. Kui liiga palju latrasid (mida naised ikka kipuvad tegema) lendasid otse suhu. Koerus oli õnneks tõrjevahendeid müüa.
Kõige-kõige ilusam vaade on minul köögiaknast Vaol.Põld – kas küntud, viljaga või kombainidega, selle taga metsaviirg. Kuidagi kodune, turvaline (leib pole lõppenud). Kutsume seda miljonivaateks.
Kõige-ilusam aeg tuleb nädala pärast, kui õunapuud ja sirelid õide lähevad.