Hillar tõstatas kommentaariumis küsimuse kas minu poolt leitud ehitusmeistri nime ja ehitusaastaga Kördi lauda kiviks tituleeritud kivi ikka on seda ja pakkus välja, et see võis sinna jõuda ka mujalt külast, kus olid uhkemad hooned ja jõukamad peremehed. Võib olla. Aga siis tuli mulle meelde Tambu keldri sillusel olev kivi, millele samuti on tahutud koos nimetähtedega ka aastaarv. Samas kui võimsa ja maakividest laotud Rõhu karjamõisa seina on taotud ainult aastaarv. Võimalusi on vähemalt kaks: näiteks suurema ja väiksema egoga ehitusmehed või siis tellijad. Vaevalt, et seda valdkonda reguleeris seadusandlus.
2 kommentaari
Mälu järgi arvan meenuvat, et Järvamaal oli tihti kombeks tähistada abihoonetel selle ehitusaasta raiutuna maakivisse. Peipsi vanausulistest maakivimüüri meistrid seevastu poetasid kuhugi müüri oma initsiaalidega kivi.
Tegelikult mitte ainult Järvamaal, vaid paljudes maakondades, julgen siin nimetada Pärnu ja Viljandimaad, oli kombeks jäädvustada abihoonete, siis maakivist keldrite, lautade, aitade jne ehitusaastaid raidkirjaga, olen läbi aastate mitmeid ka pildistanud. Vahel lisati aastaarvule ka ehitusmeistri initsiaalid. Ühe huvitava leiuna mäletan Viljandimaalt sellist juhust, kui aastaarv ja meistri nimetähed olid vormitud tellistele.