Olime perega praktiliselt päev otsa väljas! Ilm oli lihtsalt fantastiline ja tegemist jagus ka küllaga. Mõned esiltõstmist väärivad seigad.
Tegin kindlaks, et lind, kelle tuvastamata häälitsus mind juba pikka aega piinanud on, on ilmselt hallpea-rähn ehk hallrähn. Linnu kohta võib lugeda ülevaadet Loodusõppe veebikeskkonnast. Selle tiivulise kummalist, naeru meenutavat häälitsust olen siin kuulnud tithipeale. Viimati istudes Kördil ja kuulates rästaste kädistamist. Aga tänaseni polnud ma näinud hääle tekitajat. Või oleks õigem öelda, ei suutnud välimust ja häält kokku viia.
Kui rähn täna minu pea kohal Nipi-Kõrsi ees “naerma” hakkas, püüdsin ma pikka aega tulutult teda leida. Kuigi ma ei teadnud siis veel, et tegemist on rähniga, tekkis kahtlus kohe pärast seda, kui minu vaatlus mingit tulemust ei andnud. Arvasin siis, et tegemist peab olema tüvel liikuva linnuga. Kui ma siis lõpuks lindu ennast silmasin, ehmatas ta millegi peale ja lendas minema. Nii polegi ma lõpuni kindel, kas see okste vahel silmatud olevus oli hallrähn või roherähn. Aga küllap kohtan ma teda uuesti, sest nüüd ma tean, kust ning keda otsida!
Teiseks lähikontaktiks metsiku loodusega kujunes täna siili leidmine kuurist. Oli teine ennast mõnusalt kivivilla sisse talveuinakut seadnud tegema ja mul oli tükk tegemist, et villa tükid tal oksate vahelt ära saada. Kuna ma kuuri teda jätta ei saanud, viisin loomakese välja, kuhu Mattisega talle saepurust ja samblast sooja pesa tegime. See sai tehtud päikese kätte ja üsna pea hiiliski meie hoolealune minema. Tagasi aida alla. :) Loodetavasti on ilmad nüüdseks piisavalt soojad, et loom süüa leiab!
Nagu mainitud, tegin kuuri korda ja pärast seda panin Matile batuudi üles. Seegi võttis aega ja vajas pisut peamurdmist aga oli ikkagi meeldivam töö kui õunapuude lõikamine. Viimasega ei saa ma kuidagi hakkama, sest 3-4 meetri kõrgusel olemine on mulle ikka liig mis liig. Aga puud on meil vanad ja võrad maapinnast kõrgel. Eks ma homme üritan jälle natuke neid näksida. Saaks vähemalt need taeva poole sirguvad võsud suuremas jaos ära. Siis võiks nad rahule jätta.
Õhtul jalutasin veel Tambule ja istusin seal, lootuses näha mõnd haruldast lindu. Näiteks papagoid. :) Aga polnud seal kedagi. Korra vilksatas kuuseokstel üksik punarind, eemal laulis oma laulu laulurästas ning korraks lendas minu vastas oleva puu peale ka metsvint. Üle pea lendasid ühes ja teises suunas pardid, haned ja teised rändlinnud aga üldsielt võiks öelda, et Nahkanuial on lindudega kitsas. Kui möödunud nädalal kostus metsast ikka võimas laualufoon, siis praegu seda nagu polekski. Miks?
3 kommentaari
No mis küsimus! Isaslindude kõlavad laulud teise isaslinnu ületrumpamiseks, paarilise leidmiseks ja “ära rääkimiseks” on lauldud. Milleks siis enam pingutada? Vaevalt nad oma lauludega meile esteetilisi elamusi pakkuda soovivad :):).
Proovisin eile onu Fiskarsi 4m pikkust oksalõikurit – väga tõhus riist oli! See-eest maksab ka 1500.- krooni aga vähemalt kõrgusekartusest saab lahti.
Täna viimaseid puid lõigates avastasin, et suurem kartus on kadunud. Eks see ole ka vist pisut harjumise asi. Selles, et Fiskars on hea, ma ei kahtle. Üritan võimaluste piires endalegi nende aiatarbeid soetada.