Tambu maatüki müügiga paar aastat tagasi jäi siia põllule ripakile suuremat sorti plekist kuut või isegi garaaz. Kui Tambu põld välja renditi, tõmbas rentnik selle traktoriga minu maatüki taha ning omanikuga leppisime kokku, et ma võin selle maha müüa ning saadud raha eest teed remontida. Müük osutus muidugi vaevaliseks kuigi pean tunnistama, et südamega ma seda ei teinud ka. Need vähesed potentsiaalsed ostjad, kellega võinuks kaubaks minna, pakkusid metallist hüti eest kaks-kolmtuhat krooni, mida mina ilmselgelt väheks pidasin. Ja õigesti tegin.
Kuna Vardja tee ehituseks võetud hiigel-laen tahab tagastamist, otsustasin ma putka suve lõpus tükkideks lõigata ja vanarauda toimetada. See õnnestuski aga suurema vaeva ja kulubaasiga kui osanuksin arvata. Kuigi gaasilõikaja sain Ervitalt, kulus lõikamisele algselt planeeritud 2-3 tunni asemel hoopiski 8! Ühest hapnikuballoonist sai kolm ning vanaraua toimetus Järva-Jaani läks maksma 160 kilomeetri jagu kütust. Lisaks abilise tööaeg. Selle kõige juures suutsime putka taladel keevitatud põhja lõigata vaid kaheks tükiks, millest kumbi võis kaaluda ca 400 kilo. Kokku ilma kütuseta maksin “töötasude” ja materjalidena välja 95 EUR.
Putka 50-150 kilo kaaluvad seina- ja katusetükid, kokku 2,5 tonni, tõstsime Jaaguga kahekesi kärule, kärult kaalule ja kaalult maha. Kokku seitsme ja poole tonni jagu treeningut. Põhjale tuli Järva-Jaani mees ise autoga järele ja viis tasuta ära. Tagantjärele mõeldes oleks võinud nii teha kogu lahtilõigatud materjaliga ning arvestades auto mõõte, säästa ka hapnikku ning lõigata suuremad tükid. Aga see on tagantjärele tarkus.
Kokku sain putka ja väikese koguse muu metalli eest 699,24 EUR, mis kroonides teeb ei vähem ega rohkem kui 10 940. Arvestades sealt 100 EUR maha, saab MTÜ Nahkanuia selle rahaga kustutada napilt neljandiku oma võlast. Aga asi seegi ja nii need võlad tasapisi maha makstud saavad, jupikaupa. Ma ise olen väga rahul ja ei suuda ära imestada kuidas senised pakkujad putka eest 5 korda väiksema summaga arvestasid!
Aitäh Maarekile, Janekile, Renele ja Jaagule, kellel kõigil oli oma osa kogu selle protsessi edukas lõpetamises.
1 kommentaar
Nojahh, minu osa oli äraütlemata suur ja raske. :) Aga tore, et sain abiks olla. Kuigi järgmine kord kaalun põhjalikult, kas sellist ränka tööd üldsegi tahan teha.