Sain hetk tagasi sellise südantsoojendava kirja, millest olen privaatsuse huvides kustutanud mõned nimed ja kohad. Aga mõte on arusaadav. Pole vist vaja öelda, et mulle teevad sellised kirjad samavõrra rõõmu kui üllatus Nahkanuia ajaveebi leidmisest huvitatule.
Tere Marko.
Sina mind ei tunne,
aga pidin üllatusest pikali kukkuma, kui leidsin täna internetist Nahkanuia küla veebilehe…
Minu vanaema on nimelt Nahkanuia külas sündinud.
Vanaema poeg/ minu isa elab xxx. Mina ise aga hoopistükis Saksamaal…Käisin juulikuus isal külas ja just uurisin ja puurisin l6pmatusenini vanaema kohta ja Nahkanuia ja k6ige muu kohta. Isal on palju rääkida, aga tema jutust sain igati aru, et nüüdseks on Nahkanuia täiesti kadund koht ja seal pole üleüldse enam midagi, pole m6tet kohe vaatama minnagi (mida ma kangesti teha oleks tahtnud). Ja kusjuures olin nii huvitatud tolleaegsest Nahkanuia külast, et joonistasin isegi visandi isa jutu järgi oma märkmikku.
Ja nüüd siis äkki leian umbes sama visandi/ kaardi internetist… T6esti ahmisin 6hku siin kohe pikalt.
Ja vanu pilte vaatasin ka natuke, ühelt leidsin juba oma vanaema üles, pisar tuli mul kohe silma…
Tervitused
1 kommentaar
nii armas :) usun, et kui kirja autor järgmisel korral Eestimaad väisab, saab teil olema siiralt tore kohtumine Nahkanuia maadel :)