Konnade kudemisaeg on käes

Õu on mõlemal pool teed riisutud ja lehed kärutatud lõkkeasemele. Neid on meil maja ligidal kolm ja kasvavad need kiiresti kuna kuidagi ei leia sobivat momenti nende süütamiseks. Kas on liiga kuiv või siis jällegi liiga tuuline. Praegu on juba liiga kuiv, et kulu keskel tuld teha.

Kördil see täna siiski nii oli. Olen jõudnud puhastamistöödega Kördi tagaosasse ja seetõttu tegin ka tule sinna üles. Oli üksjagu valvamist, et see kulu sees edasi ei läinud. Vahepeal hakkas tuli mööda rohtu juba jooksma aga need arglikud katsed lõpetasin kiiresti.

Trimmeri puudumisel toimetasin peamiselt saega ja seetõttu jäi mul aega pojaga tegeleda. Mattis oli pärastlõuna minuga ning me saime hästi hakkama. Poiss leidis ühe suure kivi, millel oleva samblakatte alt võis leida igatsugu elukaid. Peamiselt siiski vihmausse. Neid ta seal siis piinas: “toppis suhu” ja venitas. Keelud selles vanuses ei aita, salaja tehakse ikkagi. Ilmselt on tegemist maailma avastamise ühe viisiga, mille kõik lapsed mingil ajal läbi peavad tegema. Imelik on see, et ta teinekord kardab kärbseid aga sitikaid, keda mina ei taha eriti puudutada, ta kätte võtta ei pelga.

Mattis ja vihmauss

Aabrami ees “pokumaal” oli täna kuulda konnade krooksumist. Vees hulpis üks surnud isend ja mõned elusad toimetasid tagapool. Näha oli konnakudu.

Jäta kommentaar