Hiljuti levis kohalikus meedias ja ka sotsiaalvõrgustikes info Udeval oma kodu õuel murtud koerast. Nädalavahetused helistas mulle naabrimees Kungla talust ja küsis Truuperi kohta. Et kas on veel alles, sest tema leidis oma koerast ainult karvatuusti.
Kloontruuperi käsi on siiani käinud muretult aga tulenevalt viimase aja uudistest olen hakanud tema pärast pisut muret tundma. Ilmselt ei tundu ainult mulle imelik, kuidas Truuper on siiani eluga pääsenud, sest sain täna veel ühe muretseva kõne kohalikult jahimehelt. Nüüd ei teagi mida teha, kas peaksin hakkama koera territooriumi aiaga kindlustama või jätma kõik looduse reguleerida.
Täna õhtul jätsin siiski veel looduse reguleerima aga lugesin koerale sõnad peale ning võtsin talt lubaduse ohuolukorras kuuti põgeneda. Kuid teades ja tundes oma krantsi olen ma veendunud, et sinna ta kindlasti ei lähe.
5 kommentaari
Oleneb ju sellest, kui kallis koer on…
Kuuti minek teda vist ei päästaks ega hunte takistaks.
Muide Udeval käisin hundid paar päeva enne meie koera äraviimist ka teise selle pere koera järgi :S
Teoreetiliselt ja õiget taktikat kasutades kuuti minek tegelikult päästaks, sest sinna on igal ründajal väga raske ligi pääseda tänu ruumikitsikusele ja kahele kambrile. Aga vaevalt, et Truuper nii mõtleb. :)
Mina ei julgeks kahele kambrile nii palju panustada :( Sest paraku ei aidanud see Udeva kutsut. Meie koer ööbib igatahes mõnda aega saunas.
Kindluse mõttes ja võimaluse korral aed ümber või koer kusagile kinnisesse ruumi/tuppa ööseks.