Ei midagi olulist. Sõitsin täna autoga Tallinna ja oleksin Järva-Jaani ja Roosna-Alliku vahel äärepealt otsa põrutanud tee peale hüpanud rebasele, kes otsustavalt rataste alla suundus. Koostöös suutsime siiski kokkupõrke ära hoida. Et selliseid asju ikka juhtub, ei lasknud ma ennast sellest pikalt häirida ja kui linnast tagasi kulgesin, oli hommmikune vahejuhtum praktiliselt unustatud. Kuni vahetult enne Järva-Madise asulat lonkis auto ette enesetapjast krants, kellel rihm kaelas. Kuigi võimalusi tervelt pääsemiseks oli vähem, ka vastu tuli auto, suutsin kuidagi loomast mööda manööverdada, ise tulist kurja vandudes. Aga kolm on kohtu seadus. Nagu muinasjutus muutuvad kangelase teele paisatavad eesmärgid aina raskemaks, nii oli ka kolmas samal päeval kohatud loom suurim varem nähtuist, kuigi mina pole mingi kangelane. Täpselt Sepa talu vastas Visusti külas hüppas teel metssiga! Õnneks käis ta libedal asfaldil kohe külili ega jõudnudki teostada seda, mis kahel eelmisel tegemata jäi. Selleks hetkeks kui ta püsti sai, olin mina juba kaugel. Võtsin siiski koduni hoo maha, sest polnud sugugi kindel, kas ma ka neljanda ehmatuse infarkti saamata, autot lõhkumata või teeäärt üles kündmata üle elaksin.
2 kommentaari
Sa elad ikka TÄIEGA metsas, kui sul ühe päeva jooksul nii mitu loomakontakti on :)
Meie kass kohtus eile õhtul terassil kährikuga, kes oli tulnud meie kompostiämbrist paremaid palu sorteerima :) Kass läks sirge seljaga õue, istus ja vaatas, kuidas veidi ehmunud ilmega kährik metsa jalutas :)