Laupäevaõhtu Tallinnas

Laupäev leidis Nahkanuia rahva Eesti eri paigust. Samal ajal kui lapsed jäid Paidesse vanaema juurde, sõitsime meie Maarjaga suurde linna sõpradega laupäeva õhtut veetma. Kuna õhtu hõlmas endas küllaltki sisukat kultuuriprogrammi on see ehk ka mõnele Nahkanuia ajaveebi lugejale huvitav lugeda.

Kokku oli meid kolm abielupaari ja kohtumiskohaks oli määratud Suurgildi hoone esine. Plaanis oli külastada Eesti Ajaloomuuseumi aga kuna meil oli aega, otsustasime hoopis minna Oleviste “katusele”. Õhtu oli ilus, suhteliselt soe ning pilvitu taevas võimaldas kauneid vaateid Tallinna linnale. Torn on külastajatele avatud iga päev kuni 18:00. Soovitan!

Olevistest viis tee meid mööda vanalinna tänavaid tagasi Suurgildi hoones paiknevasse Eesti Ajaloomuuseumi. Sealne väljapanek valmistas vähemasti mulle väga meeldiva üllatuse, sest kui me lõpuks oma järgmisesse vahepeatusesse suundusime, oli mul suurem osa väljapandust läbi uurimata. Hoonest välja astudes otsustasin, et lähen lähiajal sinna kindlasti tagasi. Soovitan!

Edasi oli meile organiseeritud ekskursioon hotell Virus asuvasse KGB muuseumi, mis asub ca 70 meetri kõrgusel maapinnast ehk hoone viimasel, 23-l korrusel. Tegemist oli samuti väga omalaadse kogemusega, milles kandvat rolli mängis oma osa professionaalselt vallanud giid, sest ega kahes toas ilma asjaliku ja sisuka esitluseta terve tund midagi vaadata poleks olnud. Vahelduseks saime heita pilgu pimenevale Tallinnale.

Õhtu ametliku osa lõpetasime restoranis Chedi, kus tähistasime tagasihoidlikult kahe seltskonnaliikme sünnipäeva. Restorani kööki kiidan. Oli küll võõraid maitseid aga söögid tervikuna maitsesid hästi. Ja kui otsustada restorani teeninduse üle meid teenindanud neiu järgi, oli see suurepärane. Alkoholi mittetarbivale külalisele pakuti alkoholivaba mojito’t. Neid kulus õhtu jooksul mitu.

Et KGB muuseumi külastusega kaasnes tasuta sissepääs ööklubisse Amigo, otsustati seltskonna poolt ka see võimalus ära kasutada. Nii külastasin minagi oma elus esimest korda ööklubi! Ma ei kahetse, et ma sinna varem pole sattunud. Sain üle pika aja aru, MIKS ma elan Nahkanuial, maailma lõpus. Amigost ei saanud ma ühtki positiivset emotsiooni. Õnneks viibisime seal piisavalt lühikest aega, et nähtu kogu õhtu jooksul saadud häid kogemusi ära oleks nullinud.

Selline oli meie laupäevaõhtu Tallinnas. Päris mõnus ja vajalik vaheldus!

Jäta kommentaar