Kui fekaalihunnik aida taga muruplatsi keskel kerkima hakkab, räägib see vähemalt kahest asjast: on sügis ja kährikud on kolinud maja lähistele. Olen mitmel õhtul käinud tegijaid otsimas aga peale korra nähtud silmapaari pole suurt midagi lambivihku jäänud.
Kuna möödunud töönädal oli pingeline ja kiire, istus majavalvur Truuper suurema osa ajast kinni. Täna õhtul arvasin olevat õige aja ennast pisut sirutada ning pakkuda sama ka koerale. Meil läks hästi, sest aida nurga juurest paistsid taas kaugele persona non grata silmad. Truuper ei vajanud kolme korda ütlemist (kaht siiski vajas) ja andis päkkadele valu. Kui lõpetasime, võisime kindlad olla, et fekaaliküngas mõnda aega ei kasva.
Kuigi Truuper pole jahikoer, selleks pole ma teda kunagi koolitanud, on tal oma laikast emalt ja hagijast isalt siiski tugevad jahigeenid kaasas. Reeglina väljenduvad need hiireurgude lahtikaevamises ja nende omanike loojakarja saatmises oma tugevate hammaste all. Teinekord kisuvad need teda ka metsa poole aga siis ta tahab, et oleks sinna jäänud, ma ei vaata sellistele ärajooksmistele sugugi hästi ning pikem ketisolek on garanteeritud. Õnneks pole midagi sellist juba väga pikka aega juhtunud.
Kohaliku kährikutõrje meeskonnana moodustame me koos päris hea tandemi. Truuper on kiire ja indu täis, mina täidan need lüngad, milles tal kogemuste puudumise tõttu vajakajäämisi on.
Aga võib ka muidugi olla, et kogu lugu on lihtsalt minu fantaasia vili.
2 kommentaari
Selle postituse lõpp on nii tore. Mul hakkas kohe fantaasia tööle, et millised need lüngad on milles Truuperil veel kogemusi ei ole ja mis Sinul kährikute jahtimisel täita tuleb.
Parem hoida koer kährikutest ja tema liikumisteedest eemal.Kärntõbi on väga levinud ja piinarikas haigus.