Viimasel ajal olen väga vähe kohanud või näinud maja juures metsloomi. Oluliselt vähem kui Nahkanuiale tulles. Et loomad pole kusagile kadunud aga näitavad ennast vähem, annab tunnistust jälgede rohkus küla territooriumil. Tegelikult küllaltki lähedal majale. Ainult et liikumine toimub valdavalt öösel, ajal mil Nahkanuia magab sügavalt. Või siis varahommikul, kui esimene tõusja Kõrtsil ennast üles on ajanud ja köögis pliidiuksega kolistab. Laupäeva hommikul olid Vardja teele jäetud värsked hundijäljed. Täna tegin väikese tiiru maja ümber ja jäädvustasin ajaloo tarbeks 2012 jaanuaris lähimad metsloomade jäljeread.
Metssead julgevad tulla kõige lähemale, lausa uskumatult lähedale. Imelik, et koer, kes muidu iga inimese ja masina peale haugub, ei tee sigade tulekul mingit häält. Kas ka tema magab ega kuule midagi?
Üleeelmisel külmal talvel puhkas üks põtradest meie värava taga pajuvõsas. Hommikuti juhtus sageli, et leidsin koera põdraga tõtt vahtimas. Üks müüril ja teine oma pesas pisut eemal põllul. Sel aastal on lähim jäljerida Kördil.
Värsked hundi jäljed tulid laupäeva hommikul Vardja teele endise moonakaküla poolt ja läksid paarsada meetrit mööda teed veski poole, et siis kaitsealale keerata. Nägin, et Manni kulm tõmbus seda kuuldes kipra aga mis teha. Ei ole kuulnud, et hundid päise päeva ajal lapsi ära viivad.
Jäneseid ja muid elukaid liigub muidugi majale lähemal ka. See jäljerida on pildistatud Kördil. Ainsad, kelle jälgi näeme harva, on kitsed. Värsked kitsejäljed olid täna näha Kõrtsi ja Kure vahel.
