Viimase paari päeva lumi on hakanud takistama meie liikumist ning pääsu suurele maale ja suurel maal. Eile takerdusin päris pikaks ajaks teel kontorisse Haagi mäel. Pealtnäha süütust olukorraks pääsemiseks läks lõpuks tarvis koppa, mis mu tagasi puhtale teele sikutas.
Meie enda tee sai esmaspäeva hommikul kenasti lahti lükatud. See toimus nii vara, et me isegi ei kuulnud kui traktor käis. Sama päeva pärastlõunal oli Maarjal raskusi poisi Koeru trenni toimetamisega ning koju tagasijõudmisega. Saime siiski hakkama ja pimedas veel ka Ervital saunas käidud.
Täna hommikul ei hakanud ma üldse autot lõhkuma ja eelistasin saata sõnumi meie teed hooldava ettevõtte esindajale. Läks õnneks ja me saime Mattise ikkagi õigeks ajaks kooli. Ise jõudsin õnnelikult oma kontorisse, tee Haagi mäele oli seekord sõidetav aga juba tuisuvaaludesse uppumas. Koju tagasi sõitsime taas läbi vaalude. See nägi välja nii:
Homse osas suhtlesin samuti juba teehooldaja, sest kes läheb tööle, kes kooli. Loodan, et saame õigeks ajaks tee taas puhtaks.
Midagi hullu ei ole aga kuidagi ootamatult lumerohkeks on see talv osutunud. Paanikaks pole siiski põhjust, vähemasti mitte niikaua kui Koerus veevärki paneva firma töötajad on nõus oma tehnikaga vajadusel ka kohalikke aitama või kuni leidub inimlikku mõistmist teehoolduse tasandil. Seni on mul põhjust tänulik olla ja ma olen.
2 kommentaari
Ja hetk tagasi sõitis õuele ka traktor. Nägime teda juba kaugelt tulemas aga see tulek võttis kaua aega.
Laske tee kõrvale lükata triibud, mis tuisu kinni püüavad.Sellest on tohutult kasu.Vaatasin video järgi, et teil seal on ruumi küll.
Tee hooldajale võib see lüke tunduda lihtsalt ajaraisk ja kütuse kulu.
Kui on tuisud, siis saab ta alles aru, milles point on.
Tehke proovi ja ei kahetse.
Targemad lükkavad isegi kuni 3 triipu ja peale tuisku on tee praktiliselt puhas.