Eile oli ju ka päikesepaisteline ilm. Tegin siis teoks ühe ammu antud lubaduse käia ära külas Preedis Jaanus Vaiksool. Jaanuse ema Maide on Nipi talu viimase peremehe Saar Karla õetütar ning tema ema ja minu vanavanatädi Selma Grauberg olid parimad sõbrannad. Maide on meil ikka külas käinud ja viimati oli temaga kaasas ka Jaanus.
Jaanuse poolt ostetud talu on asundustalu. Algselt lagedale rajatud talu on nüüdseks ümbritsetud kena kuusemüüriga, mis maja tuulte eest kaitseb. Sõnum neile, kes teinekord kipuvad kurtma oma lagedal asuva majapidamise asukoha pärast. Kui just kivimüüri ehitada ei taha, tuleb teha nii nagu on tehtud juba aastasadu – puid istutada. Siis saab tuulest lahti ja elamise privaatsemaks. Jah, puud kasvavad kole aeglaselt aga kui seda üldse mitte teha, ei juhtu ka midagi.
Tagasiteel peatusime Matiga Preedi jõe ääres. Seal paiknenud Rõhu ehk Karolinenthali vesiveskist on jäänud alles vaevuaimatav ase aga jõe põhi on seevastu mõnusalt kivine. Kui jalg raudkülma vett kannatab, on tegemist õige kohaga kus solberdada. Meie seda tegimegi. PS! Naeratused piltidel on teeseldud, sest vesi oli ikka rõvedalt külm.
Preedi jõgi sillast allavoolu.
Marko ja Mati jalgupidi jões.
Preedi jõgi sillast ülespoole.
Varjud vees.
Vaade veski kohalt Preedi poole. Rõhu veski oli Preedile oluliselt lähemal kui Rõhule. :) Viimast veski juurest küll näha polnud.
2 kommentaari
No mehed, mehed! Otse jalgupidi minu koelmute otsas…:)
Sai sinna veetud kokku viis koormat, ja tulemuseks oli kala tagasitulek.
Ärge palun jalgupidi enne jaanipäeva küll peale ronige, tallate marja ja maimud ära! Maimud kooruvad kuni 6 kuud ja püsivad veel mõnda aega kuni rebukoti imendumiseni pesa läheduses.
Ega me seal väga tallanudki. Tegime korraks jalad märjaks ja kõik. Aga mingit kalade liikumist seal küll märgata polnud! Pean silmas väikeseid maime või marja.