Tegin täna asja Sportland Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskusesse, millega mul omal ajal Sportlandis töötades küllaltki tihe seos oli. Viskasin hommikul poisi ja koera autosse ning väljasõit võis alata. Lisaks keskuse külastamisele lubasin Matile, et käime Paukjärves ujumas ning koer vajas autosõidu profülaktikat.
Truuper oksendama ei hakanud, küll oleks ta Käravetel peaaegu auto alla jäänud. Loom pole ju autodega kokku puutnud ja kui me siis mööda teeperve parema puhkekoha poole jalutasime, pistis tema läheneva auto eest punuma ja mul oli suur hirm, et sealsamas auto rataste all tema lühike elu ka lõpeb. Õnneks püsis Truuper korraliku jalakäijana siiski teepeenral ja nii jäi suurem õnnetus olemata.
Kes pole tänaseks veel kõrvemaal Paukjärve ääres käinud, tehku seda kindlasti!! Tegemist on ühe ilusama ja puhtama veega järvega Eestis, kus ujumine on sulaselge nauding. Kunagi väitis üks kohalik, et tema jaoks olevat Paukjärve vesi pehmem kui teistes Eesti veekogudes ja ka mulle on see nii tunduma hakanud. Vesi oli küllaltki soe, nii et supluse kasuks otsustas ka meie mõlema suureks üllatuseks Truuper. Ilmselt ei mänginud tema puhul peamist rolli siiski niivõrd vee temperatuur kui hirm peremehest maha jääda. Aga kord vees käinuna istus ta sealtpeale kaldast ohutus kauguses. :)
Paukjärve kõrgel kaldal paikneb vaatetorn, millest avanevad suurepärased vaated sealsamas kõrval asuvale Kõnnu-Suursoole. Üle raba viib korralik laudtee, mida mööda võib matkata näiteks Järvi järvedele, mis on populaarseks puhkekohaks Ida-Virumaa muukeelsele elanikkonnale. :) Viimane fakt ei kahanda kuidagi selle väikese järvede grupi ilu. Aga sellest ja kõigest muust räägivad radade ääres olevad infotahvlid selget juttu.
Aga nüüd siis lubatud fotoreportaaz.
Paukjärve äärde (õnneks) autoga ei pääse. Jala minnes kulub järve põhjatippu jõudmiseks kümme-viisteist minutit, mis teeb vahemaaks u. kilomeeter või üle!? Mati ja Truuper tulid mõlemad selle läbimisega edukalt toime.
Matist on vahepeal saanud väga heade portreefotode tegija, kelle kätte ma fotoaparaadi küllaltki julgelt usaldan (muidugi kui see liiga suur ja raske pole). Järjekordne pilt minust, kes ma nagu alati olen lisaks vanema staatusele ka pakikandja rollis.
Nahkanuia noorte mõtisklus vette minemise äratasumisest.
Märg Truuper on just tulnud oma elu esimeselt ujumiskatselt. Vette hüpates vajus tal pea ikka korraks vee alla aga ma loodan, et püsivat veehirmu sellest ei tekkinud.
Mati ja Paukjärv.
Lõkke- ja söögitegemise plats Paukjärve ääres. Olen seal mitu ööd veetnud, korra Kõrvemaa loodusgiidide kursusel, hiljem sõpradega matkates ja siis veel ülikooli programmi raames. Mõnus koht peatumiseks ja värskendamiseks.
Poisi ja koera läbisaamine on paranenud. Mati üritab koeraga mängida ja tundub, et neist võivad saada sõbrad. Pildil seisab üks käed puusas ja mõtleb ei tea mida, teine ootab korraldust edasiliikumiseks.
Kui auto juurde jõudsime, sai ilus ilm otsa ja hakkas vihma sadama. Koduteel magasid mõlemad reisimehed sügavat und.