Truuperi jaoks kujunes nüüdseks juba paar tundi tagasi lõppenud pühapäev üle ootuste põnevaks. Tal käis külaline, väike taks. Kuigi taks oli sõna otseses mõttes väike, oli tegemist Truuperist hulga vanema ja ka targema loomaga. Igatahes mõistis too minikoer palliga mängida nii ükski kui peremehe kaasabil. Teisel juhul tuli talle pall visata, mille ta siis hirmsa jooksuga tagasi tõi.
Taksi elegante, sale välimus, vilkad jalad ja siidine nahk koos tema tarmukusega jätsid Truuperist ikka väga totra mulje. Tundus nagu oleksid kohtunud tõsine haritlane ja tuima olemisega mühakas. Seda rõhutas ka asjaolu, et minu koer oli peamiselt huvitatud taksi seljas elamisest (taks oli emane). Kuigi ta selle pärast mitmel korral nahutada sai, ei takistanud see Truuperit üha uuesti ja uuesti proovimast.
Aga muidu oli koerte omavaheline läbisaamine hea, kui pidada läbisaamiseks taksi poolset Truuperi ignoreerimist. :) Ja Truuperile tuli selline läbikäimine omasugustega kindlasti kasuks. Ta oli taksist nii sisse võetud, et oli isegi nõus vabatahtlikult Kördini jalutama tulema. Midagi, milles ta muidu vabatahtlikult ei osale.
Tuleb muidugi möönda, et Truuper on alles kahe kuune ja selles vanuses peabki ta vanematele liigikaaslastele alla jääma. Ja alla jäi ta igas mõttes. Taks näiteks leidis ja sõi Truuperi silmade all ning urina saatel ära viimase lohakile jäetud kondi. Õppetund? Alandus? Või lihtsalt fakt?
Pildil on koerad ja külalistaksi peremees Ints.