“Emadepäeva” toimetused õues

Läksime hommikul kogu perega välja ja jõudsime tagasi tuppa alles kahe paiku, et süüa lõunat ja lasta leiba luusse. Tänane ilm on enam-vähem, päike sunnib kohati isegi paksemad vammused pealt heitma. Eile seevastu möllas meil säärane tuul, et kellelgi polnud suuremat lusti õues toimetada. Püüan täna jõuda lõpule kuivati vundamendi tühjaks kaevamisega, mis on edenenud “Emadepäeva” toimetused õues

Loomad naabriteks

Olen palju kirjutanud loomadest koduõuel. Päris õuele satub neid muidugi harva aga teinekord siiski. Sellised on jänesed, kitsed, kährikud ja teised väiksemad metsaelanikud. Suuremad loomad nagu põdrad ja metssead hoiavad siiski distantsi ning kuna liigutakse peamiselt öösel, ei pruugi meie nende lähedalolu isegi mitte tajuda. Möödunud talvel mäletan üht põtra, kes arvas, et parim koht Loomad naabriteks

Meie Kloontruuper

Meie Kloontruuper on elus ja terve ning tervitab kaugelt Tapalt kõik Nahkanuia mutte, keda tal ei õnnestunud välja kaevata, metskitsi ja jäneseid, keda tal ei õnnestunud kinni püüda ja rebaseid-kährikuid, kelle kasukad ei saanud tema hambaid tunda. Kõigi nende asemel saab pureda Männa Antsu praegune elukoht, puud kuuri all ja hulkuv kass hüüdnimega Venelane. Käisime Meie Kloontruuper

Mati ja Truuper mänguhoos, viimased fotod!?

Ülaltoodud pildiseeria on vististi mõneks ajaks minu viimane päris enda digifotokaga tehtud seeria. See aasta on tehnikat silmas pidades olnud mulle õnnetu. Kevadise suurvee ajal uputasin jõkke oma digipeegli Pentax 200D, telefoni Nokia E90 ja PSP. Neist kolmest sain lõpuks töökorda ainult telefoni ja sedagi sisu väljavahetamise teel. Nüüd siis saabus kord minu teeneka didgiseebi Olympus Mati ja Truuper mänguhoos, viimased fotod!?

Truuperil puuk kõrvas

Ega siin palju kirjutada ei olegi. Avastasin täna õhtupoolikul Truuperi kõrvalt1 koletu puugi. Oli teine ennast verd täis imenud nagu mauk ja valmistus juba lahti laskma. Puuki ei saanud enne kõrva küljest kätte kui õhtusöögiaeg kätte jõudis. Ajal mil koer sõi, toimetasin mina vereimejaga, tõmbasin välja ja põletasin tuhaks. Enne seda imetlesin teist peopesal ja Truuperil puuk kõrvas

Suve kõige meeldivam heli

Mis on Nahkanuia ajaveebi lugeja jaoks selle suve kõige kaunim heli? Rääkige julgelt! On see mõne linnu laul, tuule kahin puulatvades, metsamühin, vihmapiisade heli vastu aknaklaasi, trimmeri röögatused või veel midagi mille tarbeks mul fantaasiat ei jagu? Minu jaoks on hetkel selle suve kõige kaunimaks heliks see prõks, mis käib parmu surnuks pigistades. :) Tapsin Suve kõige meeldivam heli

Pärast vihma

Mitte eile aga eelmise suurema vihmasaju järel käisime Mati ja Truuperiga jalutamas. Mati tuli rattaga, sest tee oli täis väikemeest ahvatlevaid porilompe. Teistest nii eraldi elades on see vabadus, et ei pea alati lips laitmatult ees uksest välja astuma, teinekord võib ka pikkade püksteta väljas olla, nii olimegi mõlemad küllaltki tagasihoidlikult riides. :) Mati puhul Pärast vihma

Truuper sai pureda

Käisime mõned päevad tagasi minu isa juures Tapa kandis ja tegime vahetuskaupa, mõne kasutatud kuid korras vineertahvli eest saime Matiga 6 “mutti”. Truuper oli meiega kaasas, sest tal on vaja autosõitu harjutada ning sotsialiseeruda. Kui esimesega probleeme ei tekkinud, siis lähisuhete loomisel astus Truuper seekord sügavale ämbrisse. Isal olid külas elukaaslase poeg koos oma perega Truuper sai pureda