Olin hommikupoolikul Kördil toimetamas kui tuli hädaabikõne Nipilt ning mul paluti koheselt koju naasta, põhjuseks puuk Mati kubemepiirkonnas. Kui ma jooksujalu koju jõudsin, nuttis poiss lörinal sauna trepil ja arvas, et me hakkame nüüd näpitsatega teda opereerima ning kahtlustas, et puuk ta verest tühjaks imeb.
Kunagi rääkis keegi loo puugist mehe kõige hellemas kohas, nahast nuia otsas. See tänane polnud ka väga palju mööda pannud aga me saime ta kenasti kätte. Maarja tõi mulle “puugitangid”, mille ots sarnaneb äraspidise eebliga. Puuk tõmmatakse teravate servadega kitseneva plastmassist pilu vahele ja lõpuks välja. Olin üllatunud kui hästi sellega hakkama sai kuigi nii väikest puuki pole minu ihusilmad kunagi näinud.
Minul on ka puuke olnud. Kõige ebameeldivam oli ehk see isend, kes ennast Matkal Paganamaale mulle tagumikku istutas. Et ma ise teda sealt sikutada ei saanud, tegime peatuse kohaliku loomaarsti juures, kes asja korda ajas. Samal matkal sai matkakaaslane Arvo puugi kaenla alla ja pidi kannatlikult väljatõmbamisega ootama kuni ma puugist pildi teen. Muidu oli tore matk, ainult et lõpuks sundis puugihirm meid ennast alaliselt kontrollima! :)
Eile käisin JAP üldkoosolekul, kus sõna võttis ka Paide vallavanem Mart Mäemets. Repliigi korras mainis ta ka seda, et sai siitkandist puugi. See võis juhtuda kas Nahkanuial või siis Merjal. Nahkanuia tundub ebatõenäoline, sest minu mäletamist mööda me tee pealt kõrvale ei astunud, vähemalt mitte kõrge rohu sisse. Aga nagu praktika näitab, polegi see kõrge rohi tänapäeval mingi näitaja. Puuki võib saada ka korralikult pügatud murult nagu Maarja sai suvilas või siis tänavu Kördi laagriplatsil jalutades! Seegi oli niidetud.
Meie peres pole Nahkanuial puuki saanud veel mina ja Truuper, muidugi mõista ka Meelimari mitte. Truuperile sai küll ostetud puugirihm aga kuna see ei ole lastega kokkupuutel hea, jäi see kasutuseta. Ja seni pole sellest midagi halba sündinud. Minul on aga lihtsalt vedanud.
Ja loodame, et veab ka edaspidi!
3 kommentaari
Mis asi on puugirihm? Kas sellest on puukide tõrjeks kasu?
Minu kogemus on see, et puugirihmast (spetsiaalne natuke haisev kaelarihm) ei ole suurt tolku, ega ole ka puugitilkadest (mis tilgutatakse koerale kukla peale, imendub verre ja peaks mõne kuu vältel puuke peletama). Meie koertel on puuke ikka sageli olnud, olgugi et nad koduaiast väljas ei käi. Loomaarst kommenteeris, et puugid lihtsalt arenevad nii kiiresti ja harjuvad uute medikamentidega.
Mul ka üks kord noksi otsas puuk olnud. Õnneks polnud ta jõudnud ennast väga sisse kaevuda. :)