Tambu mets

Imelik on see ilmaelu! Heitlik, täis ootamatuid kannapöördeid ja muutusi. Mõned neist meeldivad, teised jällegi mitte.

Alles see oli kui Tambu Tom (nagu ma teda kutsusin) oma maatükki müüma hakkas, lootes oma 40 hektari eest saada sõna otseses mõttes miljoneid kroone. Kui tehing lõpuks 3-4 korda odavama hinnaga teoks sai, omandas kinnistu üks Jõgevamaa metsaga tegelev ettevõte. Kohe alguses lubas ettevõtte esindaja, et mets võetakse maha.

See muidugi ei takistanud ettevõttel vahepeal kinnistut müümast. “Müüa 18. sajandi talukoht“, nii oli müügikuulutus sõnastatud. :) 1.65 miljonit krooni küsiti selle eest!

Vahepeal käidi kinnistut üle vaatamas, sest kusagil selle piires paikneb kaitsealuse kotka pesa ja paar päeva tagasi teavitas ettevõtte esindaja mind kohe-kohe toimuma hakkavast raiest.

Eilsest alates käivadki Tambu metsas raietööd, mida käisime täna ka Matiga kaemas. Ja tulevastele põlvedele jäädvustamas. Asub ju Nahkanuia küla Nahkanuia voorel ja on põhimõtteliselt paljas nagu kiilaka pealagi. Varju ja mitmekesisust pakuvad voort kolmest küljest ümbritsevad metsad, mis kahjuks või õnneks on kõik eraomandis. Siiani on need seisnud aga kui kauaks? Eestis vaadeldakse metsa eelkõige kui majandusliku tulu allikat, mistõttu “küpsed” metsad leiavad varem või hiljem tee saekaatrisse. Õnneks, pole Nahkanuia voore ümber paiknevatel metsadel sageli suurt väärtust, sest puud kasvavad jalad vees ning on seetõttu kidurad.

Olen salamisi ikka lootnud, et Tambu metsa ei hakata raiuma. Et see jääb meid koduselt ja hubaselt piirama, mis siis et kaugelt. Inimene ju harjub kõigega (harjub ka uuega) ja tahab et olemasolev kestaks.

Teine oluline küsimus, mis raietöödega seondub on luba Vardja teel liikumiseks. Kummalisel moel teavitati raiest mind, ilmselt kui ainsat asjast huvitatud isikut. Samas ei puuduta raie kuidagi minu kinnistut, pigem on küsimus juurdepääsus sellele. Luba unustati küsida teel liikumiseks vallast (teel on ju 8t teljepiirang) ning mulle tundub, et ka maaomanikult, kelle kinnistul toimub suurem osa liiklust koos puidu ladustamisega! Paneb ainult imestama, millise endastmõistetavusega kasutatakse kõik olemasolevat! Ja seda veel ettevõtte poolt, kes peaks hästi selliste küsimustega kursis olema.

Muidugi teavitasin omalt poolt valda, kes niigi rahahädas olles ei peaks laskma asjadel omasoodu minna. Teel on ju kividki välja hööveldatud ja ma kujutan vaimusilmas ette kuidas metsa maha raiunud ettevõte laseb tee õndsalt ära hööveldada, kuigi seal midagi enam hööveldada polegi, arvates et sellega on ta oma osa täitnud. Tegelik teeooldus, kivikoristus ja kruusa pealevedu jääb nende hooleks, kes sellel teel hiljem liikuma peavad.

Vallaametniku vastus mõjus mulle sellegipoolest külma dushina. Tõnu Maiste, kes tänaseni nende küsimustega tegelenud on, on vallavalitsusest lahkunud. Tema ülesandeid täidab vallavanem, kes on parajasti puhkusel ning kuna on puhkuste aeg, on tööl olevad ametnikud töösse uppumas! No tont võtaks! Miks peaks see maksumaksjat huvitama kes, kuidas ja millal puhkab? Töö peab ikka tehtud olema, eriti kui ohus on valla enda vara ning tulevikuinvesteeringud.

Kuigi minu läbisaamine Tambu praeguse omanikuga on olnud hea, lubasin ka omalt poolt neile olla esimeste hagejate seas, kes tee taastamise küsimustes nende poolde nõudega pöörduvad. Teisiti see olla ei saagi ning vähemalt telefoni teel kinnitati mulle, et tee saab korda tehtud (juhul muidugi kui see seda peaks vajama). Samas ei takista see raiebosse täislauluga mööda teed sõitmast! Vahi lihtsalt suu ammuli kuidas ikka nii saab. Aga saab!