Minu teine vaba päev möödus suhteliselt rahulikult. Alustasin õunapuude lõikamisega Kangelase ees ja lõpetasin need siis kui Nahkanuiale jõudsid minu ema, õde ja õepoeg.
Kuna hommikul oli ilm kergelt vihmane aga soe ja tuulevaikne, läksime minu ema ja lastega Kördile laupäeval hunnikusse veetud oksi põletama. Olen märgade okstega tuletegemises “kõva käsi”, eriti kui võtta arvesse, et tulehakatis on pärit aidast ja sarnaneb kangesti kuivadele kuusehalgudele. Varsti oligi tuli tehtud ning võisin hakata sinna oksi peale laduma. Peatselt oli Kördi lauda vundament kenasti okstest tühi ja lisaks veel ka hulk talve jooksul suurele platsile kukkunud oksi lõkkesse toodud. Ema ja Matilde läksid koju tagasi, meie poistega suundusime metsa, kust mul oli plaan veel mõni saareistik ära tuua.
Tulease Kördil nõudis päeva jooksul veel mitu korda kohendamist ja käimist aga kasu oli sellest niipalju, et seal tuhastasime ka kõik Kangelaselt kogutud õunapuude vesivõsud.
Muud suurt kui see tuli Kördil ma päeva jooksul korda ei saatnud, sest oma osa nõudis meeldiv kohustus külalistega toas juttu puhuda ja kooki süüa. Alles õhtul läksime Maarjaga välja, et leida koht metsast toodud saartele ja istutada maha ema toodud põõsad. Saared panime seekord kasvama maja ees olevale muruplatsile ja põõsad maja ees oleva teeraja kõrvale. Sinna mahtus täpselt neli põõsas ja tulemus sai isegi minu arvates ilus. Nüüd jääb vaid loota, et igavesti varu määratud majaesisel need põõsad kasvama lähevad.