Vundament tühi

Saingi tehtud. Maarja vahelduva abiga vedasin õhtul ära viimase kärutäie vana kuivati põrandatäidet ning ees on ootamas uued tööd. Kui ma alguses arvasin, et kõige selle tegemiseks läheb vaja mingit väiksemat traktorit, tekkis vahepeal eufooria, et piisab labidast ja paarist päevast. Tegelikkuses kulus siiski nädalajagu päevi töö lõpetamiseks. Eriti kaua võttis aega hoonesse kasvanud vana paju ümbert pinnase kättesaamine.

Alustasin kaevamisega ukseavast vaadatuna päripäeva, sealt, kus oli kõige paksem rämpsukiht. Seal kaevates jõudsin välja enda arvates endise põrandapinnani, sest samal tasapinnal oli üksteise kõrvale laotud küllaltki ühtlase paksusega paekive. Need kõik koukisin ma välja. Jõudes ringiga pajuni, mis paikneb täpselt ukse vastasküljel, leidsin selle ümbert hoopis valatud põranda, mis jätkus kuni ukseni välja. ning osutus ukse juures varasemast arvatud põrandapinnast madalamal olevaks. Ma ei hakanud teisele ringile minema ja leppisin väikese randiga.

Tuletan meelde, et sellesse kuivatisse peaks millalgi tulema veranda või istumiskoht soojadel suveõhtutel. Plaanis on sinna esialgu lihtne põrand alla teha ja mitte väga kapitaalsusele rõhuda. Aga enne kui põrandani jõuan, oleks vaja müür lubjamördiga üle mätsida ja loodi laduda. Siis ei tee vesi sellele liiga ega murenda kive lahti ning samuti pole vajadust hakata tulevikus põrandat seepärast katma või hoopis lahti võtma.

Müüri pealt konserveerimise osas sain viimati jalgratastega Väinjärvel käies idee Väinjärve mõisa ühe tee ääres seisva, taastatud müüriosaga kõrvalhoonelt. See on uuesti üles laotud ja siis pealt vana katusekiviga kaitstud. Kuna mul katusekive jagub, on nende edasine kasutus otsustatud. Tulemus võiks idee järgi jääda küllaltki nägus.

Nüüd, kus ma pean pisut aega ootama Jarkko käest lubatud lubjamörti, teen vahepeal ära põrandakonstrktsiooni plaani ja kalkulatsioonid. Äkki on Jaanipäevaks midagi ette näidata!? Mida aga ette võtta hoone sees, põranda keskel laiutava vana pajukännuga?