Nädala alguses sain Kohtla-Järve linnavalitsuse registripidajalt sellise e-kirja:
“Peame Teid kurvastama aga andmed kod. Saare kohta meil puuduvad.“
Juba teist korda jooksid liiva minu pingutused leida Kördi Anna poeg Ida-Virumaalt, kuhu ta Endel Lillemaa sõnade kohaselt ratta ja lehmaga elektrikuks läks. Kuid arvestades täna saadud infot, pidigi see nii minema. Sest …
… sest Arnold Johannes Saar ei saanud kuidagi lehmaga Kukrusele minna kuna ta suri (vaimu)haiglas. Nii teadis rääkida Vardja veskitalu peretütar Õie. Tema sõnade järgi saab kogu Arno lugu hoopis teistsuguse värvingu.
Suurim lahknevus Endel Lillemaa ja Õie versioonis Arnoldi käekäigust seisneb tema lahkumise sihtkohas ja eesmärgis Nahkanuialt. Kui esimese mälestused lõpevad “positiivse” noodiga, siis teisel on see palju traagilisem.
Kindel on see, et Arno oli oma teises nooruses jalgadest vigane ning tugeva liikumispuudega. Kus ja kuidas teda tabanud õnnetus juhtus, pole teada. Endli sõnade kohaselt põhjustas selle liiga varajases nooruses ema poolt pealesunnitud talutöö, mis noore mehe nõrka selgroogu vigastas.
Üpriski kindel on ka see, et Arno oli mingi aja oma elust maja juures ketis. Endli jutust sellise teguviisi põhjendust ei selgunud kuid Õie mälestused heitsid loo asjaoludele valgust. Kuigi 1925. aastal sündinud poissi nimetasid mõlemad targaks, toimus tema elus hiljem midagi, mille tulemuseks oli mingit laadi vaimuhaigus. Endel mainis põhjusena õnnetut armastust ja ka Õie nimetas seda, kuigi pisut teises kontakstis. Soovimata veel hetkel Õie versiooni asjaosaliste nimesid avalikustada, oli tegemist Nahkanuia tüdrukuga, keda Arno endale naiseks keelitas ning kelle peigmeest keeldumise korral ähvardas. Ainult et Õie versioonis ei eelnenud armastatu keeldumine hulluksminekule vaid Arno peas ei olnud juba sel ajal kõik korras. Tulemuseks oli metsiku poisi ketti panek, mis päädis hullumaja ja surmaga.
Seega tuleks Arno andmeid otsida hoopis mujalt kui Kukruse kandist ja võimalusel tegelen sellega. Postituse lõppu lisan ühe haruldase foto Nahkanuia külast, mille tähtsust eelöeldu valguses on raske alahinnata.
Tegemist on Abrami Jaani ja Roosi hõbepulmaga (30-ndate teine pool), mida on kutsutud tähistama ka suur hulk naabreid. Teise kutsutute hulgas on üleadsed Kördilt, perenaine Anna ja tema poeg Arno! Anna istub teises reas vasakult esimesena ning tema poeg Arno on sealsamas esireas kõige servas. Fotol on ka teisi Nahkanuia inimesi aga neist mõnes teises postituses. Foto eest tänan Õie Kiili!
Jälle sammuke edasi kuigi tundub, et minna pole enam kaugele!