Oleme Maarjaga viimastel aastatel järjekindlalt istutanud maja ümber puid ja põõsaid. Osa neist oleme saanud puukoolidest, teised kaevanud välja metsast või mõnest muust sobivast kohast. Mäletan, et üks esimesi puid, mille istutasin ja mis sel suvel tänulikult vilja kannab, oli pihlakas, mille tõmbasin välja Kördi lauda vundamendi kivide vahelt 3-4 suve tagasi. Peaaegu kõik puud on kasvama läinud. Seda vaatamata loomade ja lume kahjustustele.
Üleeile Vudilast tulles otsustasime põigata läbi Luua puukoolist. Kuna aeg oli hiline, oli kool suletud aga saime jutule sealsamas kõrval toimiva “eraäri juhiga”. Peep Annuk esindas ettevõtmist Luua Aed ja tegi seda klienditeeninduse võtmes väga hästi. Kokku soetasime 17 puud põõsast, mis ma ajaloo huvides üles pildistasin ja siinkohal ära toon. Aga mitte ainult ajaloo huvides, sest istutasime puud järgmisel päeval pärast kaduneljapäeva, mis mõningate arvates ei ole selleks parim aeg.
Nahkanuia dendropargiks kutsus meie tagasihoidlikku tuulevarju-investeeringut tulevikku ajaveebi lugeja Ramon.
2 kommentaari
Üks huvitav asi on ka kultuurmustika põõsas, suht kõrge, üle põlve ja kannab palju suuri mustikaid. Ka valged maasikad, mis nagu suured metsmaasikad ja magusad. Taimed ongi väikesed, sarnanevad metsmaasikale.
Ikka dendropark, mitte tendropark. Ladinakeelsest sõnast “dendron”.