Möödunud nädala neljapäeval läksid Maarja ja Mattis ratastega sõitma, eesmärgiga jõuda naabrite juurde Rõhu küla preedipoolses otsas. Otsustaval hetkel pöörasid mõlemad siiski tagasi, sest kusagil Aidamäe kohal tundus Rõhu karjamõisa endisel õuel seismas lahtine koer. Kuna Mann koeri kardab, pöörati ümber, saamata teada, kas koer oli tõepoolest lahti või mitte.
Täna nägi Maarja tüdrukuga Paides arsti juures käies prouat, kes puhkas möödunud nädalavahetusel meie naabrite juures. Proual oli jalg sidemeis ja ta oli tulnud tegema marutaudi vastast süsti. Lühidalt öeldes sõitis ta laupäeval, paar päeva hiljem sama teed pidi Preedi poole kui karjamõisa kohal teda lahtine koer ründas ja pures! Naabrimees, võõrustaja, reageeris kiiresti ja käis karjamõisas ära kuid seal oli koer ketis ja perenaine kinnitas, et nii on see olnud kogu aeg!
Imelik lugu, milles ei julge kellegi peale näpuga näidata. Kuid kindlasti ei peaks sellist olukorda niisama jätma. Olen soliidsest allikast kuulnud, et lahtiste ja kurjade koerte probleem on Koeru valla külades küllaltki levinud nagu ka koerte tekitatud vigastused. Ma ei kujuta ette kui mõni selline krants minu lapsi või naist peaks purema. Mida ütleb pererahvas, millise näoga ilmub koera omanik rahva sekka? Mina teaksin oma nägu küll.
Hiljuti sattus minu õuele kaks jahikoera, kes asusid kohe Truuperiga suhteid looma. Oli näha, et tegemist ei ole hulkavate loomadega, isegi kurjadega mitte aga loomi silitama see siiski ei kutsunud. Helistasin jahimehest naabrimehele ja sain teada, et koeri juba otsitakse. Kahjuks lasid mõlemad koerad jalga enne peremehe ilmumist. Õnneks tulid loomad järgmisel hommikul tagasi, väsinud ja nii näljased, et väiksem hammustas saiatükki kahmates mulle sõrme. Kõne naabrimehele polnud veel lõppenud kui koerte omanik juba hoovile tuiskas ja seekord kinnipandud loomad koju viis. Selliseid olukordi tuleb ka ette. Mis mulle väga meeldis, oli see kui kiiresti peremees reageeris. Oli näha, et tal pole ükskõik kas ja kuidas tema koerad aega veedavad. Mul oli hea meel aidata!
Hiljuti süüdistati ka mind selles, et Kloontruuper lahtiselt mööda küla ringi jookseb. Kahjuks või õnneks ei vasta see süüdistus tõele. Üritan nii neis küsimustes, mida võtan vaevaks kritiseerida, kui ka neis, mis minu huviorbiiti ei kuulu, olla siiski eeskujuks. Ja kui see ei õnnestu, tuleb oma süüd tunnistada. Koerad peavad olema ketis või liikuma ringi ainult omaniku järelevalve all, eriti kurjad isendid suukorviga. Seni kuni osades külades kurjade koertega tegeldakse ja Rõhul võib kohata salapärast ründajat, tasub rattaga liikujatel siinkandis ettevaatlik olla või siis mõnda kaitsevahendit käepärast hoida.
2 kommentaari
Liivo helistas ka mulle ka küsis,et kas mul vist koera ei ole.Aga vanast perenaisest jäi koer ka alles,aga tema oli ka sel ajal kinni ning kuna tal on see n.ö vene aegne lehmaketi kinnitus siis seda on endalgi raske lahti saada,rääkimata koera võimalustest. Ja õnneks on tegemist väga sõbraliku koeraga ja ei ole ta ka kellgi peale haukunud kui lahti on.
Naabrite koera kohta ei oska midagi öelda,kui meie oleme Vahtramäel siis naabri koer haugub küll aga lahtiselt ei ole teda veel näinud. Samas on näiteks Ervita vahel päris tihti võõraid koeri ringi hulkumas. Ja korra olen ühte ka Rõhu ristis näinud aga väga kiirelt kadus ära.Kes üldse Koeru vallas selle probleemifa tegelema peaks? Ega siin muu ei aita kui loomaomaike tuleb korralikult trahvima hakata. Reeglid peaks ikka olema kõigi jaoks.
Kui on juhtunud õnnetus ja tehakse politseile avaldus, tegeleb asjaga edasi politsei.
Kui on kaebus lahtiselt ringijooksva koera kohta, peaks sellega tegelema vald nagu minu juhtumi puhul.