Mäletate 2012 jaanuaritorme, mis muu hulgas murdsid maha hulgaliselt puid ka Vardja teega piirnevatel kinnistutel. Kui ei mäleta, värskendage mälu siin. Minu hooleks jäi omanikuga kokkuleppel tookord seesama esimene tuulemurd ning sellega piirnev metsaalune, mille pidin ära puhastama ja välja vedama. Osa tegin kevadel ära aga siis tulid teised tööd peale ja häbiga pean tunnistama, et projekt on endiselt lõpule viimata. Aga mitte unustatud!
Suve teises pooles otsustasin talvel kuuemeetristeks jäetud tüved juppideks saagida ja nii koju vedada. Võib olla oleks sealt saanud ka mõne palgi aga nende väljavedu oleks läinud ilmselt saadava materjali hinnast kallimaks, mistõttu otsustasin kõik küttepuuna ära kasutada. Lõikusin palgid juppideks, puhastasin veel jupikese metsaalust ning vedasin koju. Niigi suuri pakke sai hirmuäratavalt palju.
Eile ja täna on olnud suurepärane puude lõhkumise ilm. Metsamärjad pakud on servadest jäätunud ning isegi okslikud puuslikud kargavad kirve all lõhki. Tagusin neid terve tänase päeva aga sain maja juures kõik lõhutud. Muidugi läks vaja ka Maarja abi, sest aitas need mul riita laduda, kiirendades nii minu tööd poole võrra. Abiks oli mul minu asendamatu Fiskars kirves, assisteerisid kuvalda ja hiljuti Timeksist soetatud võimas “vindiga” metallkiil. Viimaseta oleksin ilmselt hätta jäänud, sest jämedamaid pakke oleksin ma ilmselt oma Fiskarsiga igavaeseks jäänud toksima.
Et meil on sead külas käinud, märkasin juba eile Kördil. Seal oli põhjalikult üles tuhnitud nurgake tarnamätastega, muruplats oli esialgu jäetud puutumata. Ilmselt tuldi möödunud öösel uuesti, sest täna avastasime, et järelnoppimist on tehtud ka kartulimaal. Selles pole iseenesest midagi halba kui keegi mahajäänud kartulid ära korjab, pisut ebamugavust lisab asjaolu, et metsloomad on majale nii lähedal. Loodan, et sigade külaskäik sellega ka piirdub ning meie kartulimaast ei kujune neile midagi tasuta toidulaua taolist.
